Riided kaitsevad metsameest

Saega töötamiseks on kaitsepüksid, mille kiuline vooder suudab töötava sae seisata sekundi murdosa jooksul.

FOTO: Urmas Luik

Külm, tuul, vihm, langevad oksad, töötav saekett, tulised õlipritsmed – kõige selle eest peab riietus kaitsma metsas töötajat.

See polnudki väga ammu, kui metsa puid tegema minnes veeti jalga rätid ja kirsad ning tõmmati selga puhvaika. Ehkki täna näeb metsas hoopis teistsugust pilti, pole vattkuueaeg veel lõplikult möödas.

Stokkeri isikukaitsevahendite ja tööriiete tootejuht Kristina Tamm tõdeb, et vahel harva on neilt veel jalarättidega kandmiseks sobivaid kirsasaapaid tellitud, kuid kindel suund on sinna, et metsatööriided muutuvad väliselt järjest enam vaba aja riietusega sarnaseks, lasevad töölisel end vabalt liigutada ja kaitsevad: riietuse ülemine osa pigem halva ilma ja püksid saeketi eest.

Pesust jopeni

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula rõhutab, et kui töötaja peab õues tööd tegema, tuleb talle väljastada sobivad tööriided. See, millised riided sobivad, sõltub töö iseloomust. „Näiteks on vaja erinevaid riideid turul müüjale, kes seisab enamiku ajast paigal, või metsamehele, kes teeb liikuvat ja rasket tööd. Füüsilise töö tegijale on vaja riideid, mis juhivad niiskuse kehast eemale, aga ei lase välist niiskust ja vihma jope sisse. Samuti on tähtis, et jope ja püksid peaksid tuult,” kirjeldab ta. „Talvel on tarvis nii korralikku jopet kui ka kihilist riietust.”

Mootorsaega töötamise korral tuleb arvesse võtta vigastuse ohtu. Millist riietust ja isikukaitsevahendeid konkreetse mootorsaega töötamisel kasutada, on kirjas sae kasutusjuhendis. „Need isikukaitsevahendid, mis on sae kasutusjuhendis ette nähtud, tuleb soetada ja neid tuleb ka kasutada,” toonitab Kaljula. „Ei tohiks unustada esmaabi- ja kommunikatsioonivahendeid, et vajadusel saaks endale abi kutsuda.”

Metsanduses toimub igal aastal 20–30 tööõnnetust, millest kümmekond on lõppenud raske tervisekahjustusega. „Paraku peab tõdema, et peaaegu igal aastal saab metsas surma ka üks inimene, mullu oli ses suhtes õnneks erand,” märgib Kaljula. „Surmaga lõppenud tööõnnetused on siiski enamasti põhjustatud puu kukkumisest kannatanu peale, mida ei takista tööriietus, vaid pigem töökorraldus.”

Kaitse sae eest

Tööriiete puhul kipub olema reegel, et odava raha eest head kvaliteeti ei saa. „Mida kallimad riided, seda paremini need kaitsevad ilma eest ja neis on mugavam ennast liigutada,” selgitab Tamm. „Kõige enam ostetakse keskmise hinnaklassi riideid. Lihtsalt ei teata veel nii hästi, miks kallim parem on.”

Turvapükste üks eesmärk on kaitsta töötava sae eest. Pükste välimine kiht kaitseb ilma eest ja sisemine on valmistatud kiulisest materjalist, mis suudab peatada töötava saeketi.

„Kui töötav saag läheb vastu jalga, siis see lõikab pükste välise kihi läbi, aga sisemine kiududest kiht keerdub ümber 20 meetrit sekundis liikuva saeketi ja peatab selle. Töömehe jalg jääb terveks, aga pükse enam edasi kasutada ei saa, sest kiud on kahjustatud,” seletab Tamm. „Selle kaitsva kihi tõttu on püksid veidi raskemad, kuid võimalikke vigastusi silmas pidades on see siiski vajalik.”

Valikus on turvapükse, kus on saetera eest kaitsev kiht 180kraadiselt, kallimatel pükstel on see 360kraadi ümber jala.

„Need püksid ei ole kasulikud ainuüksi professionaalsele metsamehele. Meil endil üks töötaja kodus saagis puid, libastus ja kukkus sae otsa. Oli õnn, et ta neid pükse kandis,” toob Tamm näite.

Turvapüksid on vahel harva mootorsaega töötavale inimesele ehk kallid osta, kuid valmistatakse ka turvasääriseid, need saab tööd tehes tavalistele pükstele kaitseks peale tõmmata.

Tööriietus muutub kihiliseks

Pidevalt õues töötajale on vajalik soe pesu. Seda valides armastavad paljud puuvillast särki ja pelgavad sünteetilist materjali. Paraku imab puuvillane niiskuse endasse ja pikalt selles rasket tööd rassida ei kannata.

Tamm räägib, et sooja pesu ostes tasub teada, et on eraldi pesu aktiivseks tegevuseks ja näiteks kalameestele. „Raske füüsilise töö tegijal peab pesu niiskust kehast eemale juhtima, ühe koha peal istuv kalamees peab aga kohe sooja saama,” sõnab ta.

Joped suudavad tänapäeval hästi tuult ja vihma inimesest eemal hoida, kuid päris pikka päeva vihma käes olla nendega siiski ei saa. „Kui pealisriided muuta täiesti vee- ja tuulekindlaks, et terve tööpäeva vihma käes välja veaks, siis kannataks hingavus,” tõdeb Tamm.

Väga oluline on, et metsas oleksid seljas hästi nähtavad riided, neoonvärvides ja helkuriga. Just neoonvärv on eriti tähtis, sest see muudab töölise teistele hõlpsasti nähtavaks ja aitab õnnetusi ära hoida. Kui aga juhtub õnnetus ja keegi kukub, on võimalik teda maastikul lihtsamalt üles leida.

Mis selga?

Üldjuhul peaks mootorsaega töötades kasutama järgmisi isikukaitsevahendeid:

Kiiver kaitseks langevate okste ja kokkupõrgete eest.

Kuulmiskaitsevahendid kaitseks müra eest. Reeglina teevad mootorsaed müra üle 85 dB, mistõttu on kaitsevahendite kasutamine nõutud.

Kaitseprillid või -visiir, mis kaitsevad silmi lendavate osakeste eest. Saega töötades on parem kasutada visiiri, mis kaitseb kogu nägu.

Sisselõikekaitsega kindad kaitsevad sisselõigete ja kriimustuste ning õli- ja kütusepritsmete eest. Paremakäelisel peab vasaku käe kinnas olema saekaitsega ja kaitsema kätt ka saeketi eest.

Tööjope/jakk, mis võiks olla erksavärviline, et töötaja oleks metsas hästi nähtav.

Saekaitsega kaitsepüksid või säärised, mis koosnevad mitmest kihist pikakiulisest kangaga voodrist, mis takerdub saagi ja seiskab selle sekundi murdosa jooksul. Kui kaitsekihid on purunenud, tuleb püksid välja vahetada.

Saapad, millel on sisselõikamiskaitse, turvanina ja mittelibisev sügava mustriga tald.

TÖÖÕNNETUSED METSAS

Valik 2017. aastal metsas töölistega juhtunud tööõnnetustest

Kukkus 1,5 meetri kõrguselt seljaga vastu maas lamavat kändu.

Traktorilt maha hüpates vigastas põlve.

Oks kukkus vastu pead.

Parem käsi jäi puulõhkumismasina vahele.

Puupruss kukkus jalale.

Metsamaterjali koorma laadimisel purunes tõstuki istmekonstruktsioon ja osa konstruktsioonist tungis töötaja paremasse reide.

Koormarihmu kinnitades libises puuoksal ja kukkus.

Allikas: tööinspektsioon

Populaarne

Tagasi üles