Olematud talved näitavad metsas nõrku kohti

Vana kraavi puhastamine. Foto: Erakogu

Kui kraavid on umbes, ei pääse masinad pehmel ajal liikuma, aga ka jalgsi käijad võivad hätta sattuda.

Nii nagu Eesti rohkem kui 110 000 metsaomanikku saab jagada näiteks metsaomandi suuruse, elukoha jms järgi paljudesse rühmadesse, on mitmekesised ka nende huvid oma metsa suhtes. Need ulatuvad traditsioonilisest metsa majandamisest sinnani, et mets olgu, nagu on, kas omaniku ükskõiksuse tõttu või ka looduskoosluse omapäi arengut tähtsustava põhimõtte pärast.

Kraavivõrkude toimimine puudutab siiski enamikku.

Väikemetsaomanikud on jutustanud vanast nipist, kuidas nad kevadise vete voolamise ajal metsas vaatamas käivad, mispidi vesi liigub, et fikseerida kohti, kus peaks kasvõi labidaga kaasa aitama, et ei tekiks vee metsa alla kogunemise kohti. Vesine talv näitab samad asjad kätte.

Teisal on omanikud ise vanu kraave puhastanud. Järgmine etapp on juba toetuste abil suuremaid töid ette võtta, nii kraave kui ka metsateid taastada.

Majandaja kasu

Majandaja jaoks on teed ja taastatud kraavid erametsaliidu juhatuse liikme Ants Eriku sõnul igal juhul konkurentsieelis. Üks asi, et on võimalik metsas liikuda, ja teine, et kehva talveajaga võib puidu hind turul tõusma hakata ja siis võidab see, kelle metsast materjali kätte saab.

Kasu on olemas ka muid metsatöid korraldades. Näiteks on vahe sees, kas metsataimede istutaja peab kevadel langile tööle minnes koos taimedega müttama mitusada meetrit läbi rägastiku või saab sinna oma masinaga juurde sõita – kui metsaomanik on selle töö tellinud, peegeldub erinevus töö hinnas. Kehvem ligipääs muudab kallimaks ka kõik järgnevad metsahooldustööd.

Erik toob näiteks riigimetsa majandaja RMK, kes on viimasel kümnendil metsa infrastruktuuri kordategemisse investeerinud suuri summasid. „Imestatud on, et miks ikkagi on metsa vaja neid kapitaalselt ehitatud teid ja ümberpööramiskohti, aga näiteks nüüd, kui paljudes erametsades ka kokkuveetud materjali enam kätte ei saanud, said autod riigimetsas korralike teede tõttu tööd jätkata.”

Kulukaid maaparandustöid ja teede ehitust erametsaomanikud enamasti ei jaksa ise ette võtta, sest see nõuab raha ja investeeringu tasuvusaeg on väga pikk.

„Selleks, et maaparandus suuremalt ette võtta, on erametsaomanikul praegu toetuse saamiseks kaks võimalust. Väikeste ettevõtmiste puhul saab taotleda Erametsakeskuselt toetust, mille maksimumsumma on 10 000 eurot. Huvi selle toetuse vastu on tohutult kasvanud ja toetuse-eelarvet kõigi jaoks enam ei jätku,” räägib Ants Erik. Teine võimalus on PRIAlt küsida maaelu arengukava alusel jagatavat suuremat ELi toetust, mida saavad taotleda kas ettevõtjad, mittetulundusühingud või töödeks ekstra moodustatud ja kümneid kinnistuid haaravad maaparandusühistud.

„Ma ei räägi ainult maaparandusest metsas, vaid see laieneb ka põllumaale. Metsa- ja põllumajandus ongi pigem üks tervik, võiks öelda, et seotud nii füüsiliselt, majanduslikult, sotsiaalselt kui ka kultuuriliselt. See on ikka ühine huvi, et teed oleksid korras ja veed voolaksid õigesti,” ütleb Erik.

Pigem aina tähtsam

Et soojad talved jätkuvad ja oletatavasti muutuvad aina tavapärasemaks, on kraavivõrgu ja teede küsimus üha päevakohasem. Nagu riigimetsas nii ka erametsas käib jutt valdavalt seniste süsteemide taastamisest, mitte uute ehitusest.

Ants Eriku sõnul on ootus, et maaparandussüsteemide taastamine metsas ja põllul oleks ühtlasem ja tugevamini toetatud. „Minu arvates oleneb taristu seisukorrast nii metsa- kui ka põllumajanduse tulevik.”

Kui metsaomanik teab, et ta metsas on kunagi tehtud metsakuivendust, saab ta vaadata maa-ameti geoportaali maaparandussüsteemide kaardirakendusest, millisesse suuremasse süsteemi ta metsa vanad kuivenduskraavid kuuluvad ja kellega koos naaberkinnistu omanikest peaks moodustama ühistu, kui tahta kogu süsteem taastada.

Kui tahetakse täpsemat teavet mis tahes kraavide kohta oma metsas, tuleks minna põllumajandusameti kohalikku kontorisse. Vete äravooluks on Eestis kraave kaevatud ammustest aegadest nii metsamaale kui ka põllumaale, ka sellisele, mis on hiljem metsastunud. Paljusid erametsades olevaid kraave ei ole maaparandussüsteemide registris ja on neidki, mille olemasolu jäljed looduses on küll nähtavad, kuid kaartidelt neid ei leia.

Ka siis, kui on huvi moodustada maaparandusühistu, tuleks kõigepealt põllumajandusameti kohalikku esindusse minna. Arvestada tuleb, et maaparandusühistu moodustamine, käivitamine ja töös hoidmine tähendab üsna suurt töökoormust.

Mida silmas pidada?

• Korrast ära kraavisüsteemid ja hooldamata metsateed muudavad metsaomaniku tööd metsas kulukamaks.

• Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda. Metsakuivendusega liigset pinnavett ära juhtides saab vähendada üleujutusi.

• Maaparandussüsteemide käigus hoidmiseks tuleks iga 10–15 aasta järel teha süsteemi osalist taastusremonti. Kui seda ei tehta ja süsteemi ka ei hooldata, amortiseerub see 25–30 aastaga ega toimi enam.

• Metsaseadus maaparandust ei reguleeri, vaid märgib, et maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hoid käib maaparandusseaduse järgi. Samas maaparandusseadus sätestab korra vaid nendele süsteemidele, mis on registreeritud maaparandussüsteemide registris.

• Kui kraavid on juba registrisse kantud, toimub kogu tegevus maaparandusseaduse alusel. See kohustab metsaomanikku oma maal asuvat süsteemi hooldama ja korras hoidma ehk tegema maaparandushoiutöid, mis jagunevad hooldamiseks ja uuendamiseks.

• Hooldamiseks loetakse näiteks taimestiku, sette ja voolutakistuste eemaldamist kraavi voolusängist. Kui näiteks truup on lagunenud või tuleb terve kraav esialgsel kujul taastada, on see maaparandusseaduse järgi uuendamine.

• Kui kraavid ei ole maaparandussüsteemide registris, siis tuleb metsaomanikul uurida kohalikust omavalitsusest, mis reeglid vallas kaeve- ja ehitustöödel kehtivad, ja toimida suuremate tööde puhul selle kohaselt.

Allikas: Erametsakeskus

Maaparandussüsteemid Eestis

• Metsadesse on Eestis kraave kaevatud tsaariajast peale. Intensiivseim metsakuivendussüsteemide rajamine kestis nõukogude ajal. 1990. aastate alguseks oli süsteemselt kuivendatud 550 000 kuni 600 000 hektarit metsaalasid.

• RMK arvestuse järgi paiknevad riigimetsa kuivendussüsteemid umbes 490 000 ha metsamaal. Teid on riigimetsas kokku umbes 8700 km. Erametsade kohta niisugust täpset arvestust ei ole.

Allikas: Toivo Meikar, RMK