Turismitalu teeb kanepiõli ja -küpsiseid

Maale elama kolinud Kadri Salum-Jussila ja Raimo Jussila hakkasid Kunstimäe turismitalus kanepit kasvatama ja sellest mitmesuguseid tooteid tegema. Foto: Maarius Suviste/Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaale elama kolinud noor pere hakkas kasvatama kanepit ja teeb tollest taimest nüüd õli, jahu ja küpsiseid. Peale selle saab kanepist seemneid, mida nad ka röstivad.

Kunstimäe turismitalu asub Otepääl endises Sangaste vallas. Kadri Salum-Jussila ja Raimo Jussila elasid enne Tallinnas ja käisid Valgamaal Kunstimäel Kadri vanematel abiks. Peaaegu igal nädalavahetusel. Lõpuks otsustasid: parem minna juba püsivalt maale elama.

2011. aastast ongi nad maainimesed. Kunstimäe turismitalu ümbruses elavad nüüd Kadri ja Raimo koos kahe lasteaiaealise tütrega, Kadri vanemad ja Kadri õde oma perega.

„Turismiga on, nagu on: suvel on, talvel on, aga kevadel ja sügisel? Mõtlesime, et midagi peaks veel tegema. Aga mis oleks see nišitoode ja annaks talule juurde?” jutustab Kadri, kuidas nad kanepini jõudsid. Olgu kohe öeldud, et tööstuslik ehk seemnekanep ei ole psühhotroopsete omadustega.

Kanepi all on neil põllupinda iga aastaga aina rohkem, viimati viie hektari ringis. See on kogus, mille nad suudavad oma perega ära käidelda. „Esimene aasta oli prooviaeg, õpiaeg. Kanepit oli maas poole hektari jagu. Vaatasime, kuidas sellele meie muld meeldib, kuidas kasvab, kuidas koristada. Ega infot keegi naljalt jagada ei tahtnud. See oligi algul kõige raskem, kust leida teadmisi ja infot,” seletab Kadri.

„Teeme kõik oma perega ära. Kadri isa on suureks abiks, ta on meil tehnikamees ja sõidab väikese kombainiga,” ütleb Raimo. Kanepi mahapanemisaeg on olenevalt kevadest kas mai lõpupool või juuni algus, ülesvõtmisaeg septembri lõpus või oktoobri alguses. Ideaalis tahaks kanep saada isegi paar öökülma, siis lõpeb kasvamisperiood ära.

Kanepilehtedest mahla

Aga eelmisel sügisel jäi Kunstimäe talu kanepisaagist ilma. „Sügis oli soe ja tuli nii palju vihma, et meil läksid seemned tõlvikutes idanema,” räägib Kadri. „Ei saanud põllule minna, sest põld oli väga märg. Üritasime, aga jäime kombainiga kinni. See pisku, mis üles saime, oligi kõik. Palju seemneid oli idanema läinud, neid toiduks enam kasutada ei saa.”

Kuna neil oli kanepiseemneid varasema aasta varudest, siis oma mahetooted said siiski tehtud. Põhitoode on ülimalt tervislik kanepiõli. Seda toodavad nad nii palju, kui suudavad ära müüa – et oleks võimalikult värske.

Veel on tootevalikus kanepijahu, küpsised, seemned ja röstitud seemned. „Õli pressimisest jääb järele graanul, see on jahvatatud jahuks ja tehtud küpsised,” tutvustab Kadri. Retsept on tema oma. „Kanepijahu võib asendada nisujahuga ükskõik millises retseptis. Nisujahu on kergitava toimega, kanepijahu ei kerki, aga on see-eest väga tervislik.”

„Küpsised on minu suured lemmikud – neid võibki sööma jääda,” kiidab Raimo. Küpsistest on saanud hitt-toode näiteks siis, kui Kunstimäe talu teeb avatud talude päeva raames uksed valla. „Väga hea saab, kui paned kokku keefiri ja kanepijahu ning lisad mett. Kanepiseemned sobivad pudru peale. Röstitud seemneid on niisama hea süüa – palju parem kui teleka ees võileiba nosida. Väga meeldiva tee saab värskest kanepilehest. On pehmem kui piparmünt, hästi mõnusa maitsega.”

Neil on plaan hakata kanepilehtedest mahla pressima. „See on ülitervislik,” teab Kadri Salum-Jussila. „Miks me üldse otsustasime kanepiga tegelema hakata, on see, et kanepitaimest saab kõik viimseni ära kasutada. Midagi kaotsi ei lähe. See on supertaim, see on väga tulus. Selles mõttes, et on vähenõudlik ega taha palju hoolt. Kuna oleme mahetootjad, siis me üldse sellega midagi vahepeal ei tee – kevadel paneme maha ja sügisel võtame üles.”

Turism ja kanepitooted

Turism ja kanep täiendavad teineteist. Kanepitooteid müüvad nad laatadel-messidel, oluline koht väiketootja jaoks on sotsiaalmeedia – antakse teada, kes mida soovib, ja pererahvas viib kohale. Välja on kujunenud püsikliendid, mitte ainult Eestis, vaid ka piiri taga, näiteks Soomes ja Taanis. Kunstimäe kanepiõli kasutab üks restoran Tallinnas ja teine Tartus.

„Mahedalt kasvatamine suurelt on väga keeruline, aga väikselt väga hea,” sõnab Kadri. „Kanepi nõudlus Euroopas on aktiivne, just mahekanepi järele. Sai käidud koolitusel, kus räägiti, et Eesti on kanepikasvatuselt Euroopa Liidus Prantsusmaa järel teisel kohal.”

Kas Kunstimäe on turismitalu või kanepitalu? „Üks toetab teist. Põhirõhk jääb ikka turismile, seda oleme siin üle 15 aasta teinud,” arvab Kadri. Tekkinud on püsikliendid, olgu puhkajad või ettevõtted, kes peavad suve- või talvepäevi. Püsikliendid Peterburist käivad Kunstimäel rahu ja vaikust nautimas.

Küsimusele, kus ollakse talupidamisega viie aasta pärast, vastab Kadri: „Arvan, et jätkame kindlasti turismitaluna. Selle hääbumist praegu küll ette ei näe. Aga kanep? Ehk oleme oma toodetega ka poes väljas.” Raivo lisab: „Viie aasta pärast sooviksin, et teeme oma kanepijahust küpsiseid suuremas koguses ja nendega võiks mõnda poeketti sisse saada.” Kadri on sellega igati päri.