Tihedalt koos kasvanud puud venivad valgusepuuduses välja, kui need padrikust päästa, ei pruugi kõik puud eraldi võetult kuigi ilusad olla. Iga raie mõjutab ka kasvama jäävaid puid ja põõsaid. Suured puud, mis ootamatult lagedale jäid, murduvad tormiga kergesti. Kui valgustingimused äkki muutuvad ja raiutud puude kõdunevatest juurtest vabaneb korraga hulk toitained, siis lähevad juure- ja kännuvõsudest ruttu vohama valgusnõudlikud liigid.
Ka looduslik uuendus ei tärka alati valesse kohta, kindlasti on niinimetatud võsas ka liike, mida tasub säilitada ja neile kasvuruumi anda. Valikraiet tehes jätke kasvama endale meeldivaid ja haruldasemaid liike, hea oleks, kui alles jääks ka sama liigi eri vanuses esindajaid, sest ühevanuse puistu elujõud võib korraga raugeda. Toimiv puistu on eri vanuses, liigirikas ja mitmerindeline. Säilitage noori tammesid, viirpuid, vahtraid, sangleppi, pihlakaid, mõnda kohta sobiks hästi toomingas jne. Natuke suuremaid sarapuid vm põõsastikke võiks kasvama jääda ka selleks, et ala poleks noorte puude sirgumisajal liiga lage või avatud.
Tööhoos ei pane kõiki noori puid ja põõsaid tähele. Märkige need puud-põõsad, mille tahate alles jätta või hoopis kindlasti maha võtta, juba enne lehtede langemist ära.
Enne raiega alustamist tuleb esitada Keskkonnaametile metsateatis. Ilma seda tegemata tohib metsaomanik raiuda kolm tihumeetrit puitu ühe metsamaa hektari kohta, kuid mitte üle 20 tihumeetri kinnisasja kohta aastas.
Häid nõuandeid kinnikasvanud puisniidu, puiskarjamaa, rannaniidu jpm taastamise ja hooldamisvõimaluste kohta leiate maastikuarhitekt Kristiina Hellströmi kirjutatud õpikust «Maastikuhooldus». Sealt saate ka teada, millised puistutüübid tuleks üldse puutumata jätta.
Võsaraie peatükis kinnitab väärt õpik järgmist: «Raietöödeks sobiv periood kestab sügisest varakevadeni. Kevadel ja suvel valitsegu raierahu, et säästa nii linde, loomi kui ka rohttaimestikku. Tuleohtlikul ajal oksi põletada nagunii ei tohi. Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Okaspuid ja kadakaid on kõige parem raiuda talvel või kevadel, kui maa on külmunud, aga lumevaba. Sel ajal on hea ka oksi põletada ja puitu välja vedada – pinnas jääb kahjustamata. Paksu lumega raiudes jäävad kõrged kännud ja tüükad. Lehtpuude ja põõsaste raieks on parim aeg augustis-septembris. /.../ Puud on sel ajal veel täies lehes ning raie nõrgestab siis kõige enam nende kasvujõudu. Lisaks jäävad sügisel kasvanud võsud talvekülma meelevalda. Massiline lehtpõõsaste raie ilma piisava järelhoolduseta (karjatamise või niitmiseta) annab tulemuseks ainult põõsaste noorenemise ja veelgi lopsakama kasvu!
Tülikate juure- ja kännuvõsude vähendamiseks on kasulik suuremaid puid (haab, lepp, saar) enne raiumist «rõngastada» (eemaldada tüvelt koor 5–10 cm ribana). See põhjustab juurte suremist ja puu kuivamist /.../ mõne aastaga. Kui puu on surnud, võib selle maha võtta.»

Mida teha kodukohas vohava võsaga?

Ilusad naised ja alkohol on minevik, jahituristid käituvad aina viisakamalt