Tootmishoone kütmisel aetakse taga mugavust

Cerbose müügiesindaja Ene Ostrov tõdeb, et üha enam tunnevad kliendid huvi puidupelletitega kütmisele ülemineku võimaluste vastu. Foto: Urmas Luik

Maapiirkondades annab märku ehitusbuum – ehitatakse uusi ja renoveeritakse vanemaid tootmishooneid ning kütteseadmete müüjatel ja paigaldajatel tööpuudust pole.

Augustist detsembrini on kütteseadmete paigaldajatel kõige kiirem tööaeg. „Pole haruldased juhtumid, kui esimese külmaga tahetakse kütma hakata ja avastatakse, et katel või kogu küttesüsteem pole enam kõlbulik,” räägib OÜ Cerbos tegevjuht Margus Kukk. „Huvi on tõesti suur – lähed ühte objekti vaatama, aga väikses kohas sõna levib ning kutsutakse teisi ka vaatama ja küsitakse uue küttesüsteemi valikuks nõu.”

Tihti paigaldatakse uus küttesüsteem PRIA toetuste abil. Seadmete ostuks saab ka eraldi toetust küsida, aga see on tihti sisse kirjutatud uue hoone ehitamise või vana renoveerimise projekti.

Kui on soov tootmishoonesse kütteseadmete soetamiseks toetust taotleda, tasub pöörduda konsulentide poole, kes aitavad valida sobiva toetusmeetme.

Tootmisjäägid katlasse

Võimalusi, kuidas väiksemaid tootmishooneid-töökodasid kohaliku ja taastuva kütusega kütta, on mitmeid: puugaasikatlad komplektis soojussalvestitega, kalorifeer-soojapuhurid, pelletikatlad ja muudki.

Puidutöötlemisettevõtted tarvitavad tihti kütmisel ära oma tootmisjäägid. „Kui tootmises jääb üle kuivi puidujäätmeid, tasub kütmiseks kasutada puidugaasikatelt koos soojussalvestiga,” soovitab Cerbose soojustehnik Peep Bergmann. „Meil on üks klient, kes teeb puitmaju ja kütab oma pisikeste klotsidega juba üle kümne aasta.”

Puugaasikatlas põleb puit kaheastmeliselt: esimesel põlemisel tekib puugaas ning teises põleb õhuhapniku ja puugaasi segu, mille peaaegu jäägitul põlemisel eraldub rohkem soojust kui tavalistes kateldes ega teki keskkonnale kahjulikke põlemisjääke.

Kui oma tootmisjääke kütmiseks piisavalt ei jätku, võib katla ümber seada pelletiküttele. Selleks saab katlale paigaldada pelletipõleti, mis töötab täielikult automatiseeritult. Üha enam soovitaksegi lokaalsete tahkeküttekatelde üleviimist automaatsele puidupelletitega kütmisele, sest pelletite kasutamisel on kütuse varumine ja kütteks kasutamine palju mugavam kui halupuudega või puidu tootmisjäätmetega, räägib Kukk.

Pelletite kütteväärtus on suurem kui tootmisjääkidel ja halupuul ning mida ajakohasemalt on küttesüsteem automatiseeritud, seda odavam hoone kütmine on. Pelletitega kütmine ei vaja katlakütjat ega muud lisatööjõudu, piisab ühest inimesest, kes perioodiliselt hooldab katelt ja puhastab tuhast.

„Mida aeg edasi, seda enam hakatakse kütmisel kasutama pelleteid. Kellel jääb tootmises puiduprahti järele, see kasutab selle kütmiseks ära, aga muidu minnakse ikka mugavama pelletikütte teed,” kinnitab Kukk.

Tihti tehakse uued tootmised endistesse lautadesse, millel pole soojustust ja põrand külm. Uued tootmised on sisse kolinud ka vanadesse tühjaks jäänud töökodadesse ja laohoonetesse, samuti kolhoosi kontoritesse, sigalatesse, vähem ehitatakse uus hoone nullist üles. Vanad hooned on väga suure soojuskaoga ja tuleks enne kasutusele võttu soojustada.

Soojuskiirgur

HT Motors Baltic OÜ tootespetsialist Hanno Velt räägib, et viimased paar aastat on populaarsed kütusepõletiga infrapuna-soojuskiirgur-ahjud, need sobivad kasutada garaažis, ehitusobjektil, remonditöökojas, rasketehnika hoiustamishallis, laoruumis ja tööstushoones.

„Paljud kirikud Eestis kasutavad neid. Just saabunud partiistki läheb mitu ahju kirikutesse,” nimetab Velt. „See ahi annab käivitamisel kohe maksimumvõimsusel sooja, erinevalt soojapuhurist, mis vajab õhu soojendamiseks aega ja palju elektrienergiat. Soojuskiirgur-ahi ei tee müra, kirikusse ju ei sobi segavad helid.”

Laiem avalikkus nägi neid ahjusid aastavahetusel Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud kontserdil, mil need soojendasid laval esinevaid artiste. Samuti Maamessil kasutatakse hallide kütmiseks just neid.

See ratastel liikuv ja kergesti ühest ruumist teise liigutatav ahi vajab töötamiseks diislikütust ja minimaalselt elektrit (40 W). Velt tunnistab, et inimesed ei söanda diislikütusel töötavat küttekeha siseruumidesse tuua, sest nad ei usu, et see lõhna ei tekita. Alles siis, kui seadet töös nähakse, tunnistatakse, et tõepoolest lõhna pole. „Lihtsalt jutuga on neid raske müüa, küll aga messidel, kus seda töötamas nähakse,” märgib ta. „Siis veendutakse ka, et sooja annab kiirgur võimsalt. Näiteks laiemalt tuntud diiselpuhurid teevad palju müra, on janused ja vajavad ka suitsutoru, meie ahjud ei vaja suitsutoru.”

Kui köetavaks pinnaks on soojustatud 350–400 m² ruum, välistemperatuur nulli juures, soovitud sisetemperatuur 15 kraadi ja kütmiseks kasutatakse Weltemi kõige võimsamat soojuskiirgur-ahju, tarbib ahi 4–5 liitrit kütust tööpäeva jooksul.

Väiksemad mudelid passivad hästi suvilasse ja maakodusse. „Soomes on igas mökki’s selline ahi,” sõnab Velt. Ahjul on rattad all ja seda saab kergesti liigutada ühest ruumist teise või õue, kui näiteks talvel veoautol ratast vaja vahetada.

Tihe konkurents

Soojustehniliste seadmete valik turul on üpris lai ja üsna palju on küttesüsteemide pakkujaid, aga ka nõudlus on suur.

Kütteseadet valima hakates tuleb selgeks teha, millega kütta eelistatakse, kui palju ollakse valmis kütmise nimel tööd tegema ning kui suurt ja millise otstarbega ruumi on vaja kütta. Siis saab teha soojustehnilised arvutused, mille põhjal valitakse tehniline lahendus, mis tagab ka kõige käredama pakasega ettenähtud soojuse hoones. „Tavaliselt on 15–18 kraadi piisav, kui mutrivõtmetega tööd teha, 20ga hakkab juba füüsilist tööd tehes palav,” ütleb Bergmann.

Korralik küttesüsteem on meie kliimas väga tähtis. „Kui väljas on 20 kraadi külma ja midagi juhtub, pole kliendil aega oodata,” nendib Kukk. „Me lihtsalt ei saa pakkuda ebakvaliteetset kaupa, nii teeksime endale hiljem tööd juurde.”

Kui inimene hakkab küttesüsteemi valima, siis uurigu, kui palju on seda Eestis paigaldatud, milline on kasutajate kogemus ja kas varuosi on saada.

„On juhtunud, et mõni ainult müügiga tegelev kütteseadmete firma tarnib maale odavaid seadmeid ja müüb need suhteliselt odavalt ka maha, aga kui ühel päeval tekib rike ja on varuosa vaja, pole seda seadme müüjalt saada ja klient peab ise hakkama seda otsima. Samal ajal on väljas 15–25 kraadi külma,” kirjeldab Kukk ja soovitab valida küttesüsteemi müüja, kes pakub ka paigaldust ja hooldust.

Iga katelt peab iga aasta hooldama – seda peab tegema omanik, aga võib teenust tellida. „Mida aeg edasi, seda mugavamaks inimesed muutuvad, mõni ei taha tuhkagi ise välja võtta ja tellib sellegi teenuse,” märgib Kukk.

Velt soovitab küttelahenduste pakkujate seni tehtud töödega tutvuda, see annab suures pildis ettekujutuse, kes küttelahendust kasutavad, ja võimaluse kasutajaga põgusalt vestelda – oma soojakogemusi ollakse tavaliselt nõus jagama.