/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/01/17/7491219t1hc5de.jpg)
Jahimehed on käimasoleval hooajal küttinud 37 hunti, kellest 34 lasti limiidi raames ja kolm erilubade alusel.
Kärntõbi on huntide seas kasvav trend
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevase seisuga on Raplamaal kütitud kaheksa hunti, neist kuus limiidi järgi ja kaks erilubade alusel. Saaremaal on kütitud viis hunti, kellest neli lasti limiidi järgi ja üks eriloa alusel. Kuus hunti on lastud Võrumaal, viis Viljandimaal ja neli Järvamaal.
Harju- ja Lääne-Virumaal on kummaski maakonnas kütitud kaks hunti, Hiiu-, Lääne-, Põlva-, Pärnu- ja Tartumaal on igas maakonnas lastud üks hunt. Valgamaa jahimehed pole veel tabanud ühtegi hunti lubatud viiest ning Ida-Viru- ja Jõgevamaa kütid tänavu hunte lasta ei saa.
Kolmandik on kärntõves
Jahimeeste seltsi teatel on sel jahihooajal tabatud juba üheksa kärntõves hunti, keda on lastud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- kui ka Järvamaalt. Seltsi teatel on kärntõbi järjest suurem probleem. Kui aastatel 2011-2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge.
Ligi 30 protsenti kütitud huntidest olid eelmisel hooajal kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Kokku tohib käimasoleval hundijahi hooajal praeguseks suurendatud limiidi järgi küttida 77 elukat. Hooaeg algas novembriga ja kestab veebruari lõpuni.
Eelmisel hooajal kütiti Eestis kokku 114 hunti 117 lubatud hundist.