/nginx/o/2017/01/11/6243871t1h7f8a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/11/7476859t1h48b3.png)
Paljudes kontorites ja kodudes on kasvamas kummipuu, aga kui paljud teist teavad, et see puu on suurepärane toaõhu puhastaja ja hea abiline reuma vastu?
Tuntud toataim, mis on suurepärane toaõhu puhastaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kummipuu (Ficus elastica), õigemini kummi-viigipuu kuulub viigipuude suurde ja laia perekonda, mis on esindatud peaaegu 600 (1000) liigiga. Looduslikult kasvab India rannikualade džungleis, kasvades 20–30 meetri kõrguseks ja üksik lehtki võib kasvada seal peaaegu meetripikkuseks. Varem saadi sellest kautšuki toorainet, piimmahl sisaldab 18–20 protsenti kautšukit. Euroopas tuntud alates 19. sajandist toataimena, kultuuris 1815. aastast. Pärimuse järgi toob kummipuu majja lapseõnne ja soovitatakse kasvatada toataimena noores peres, kus järelkasvu oodata.
Olgu pärimusega kuidas on, aga toaõhku puhastab kummipuu ideaalselt, eriti seal lenduvatest sünteetiliste ainete (plastid, vaipkatted, värvid, lakid jne) lagunemisel tekkivatest jääkainetest (fenoolid, bensool, triklooretüleen jne), sobides eriti hästi kontorisse ja büroosse.
Kummi-viigipuu toataimena
See on välimuselt väga sarnane viigipuu tinekesega, erinevus on lehtede teine värvus. Tinekese lehed on helerohelise-valgekirjud ja kummi-viigipuu lehed tumerohelised. Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Taim üksikuna ei anna erilist efekti, aga kui istutada 2–4 taime suuremasse potti, jätab kummi-viigipuu kauni ja põneva põõsa mulje. Teine võimalus taime huvitavamaks kujundada on seda kevadel kärpida: võrsete kärpimine paneb taime harunema ja annab dekoratiivsema välimuse. Lillepoest saab osta nii ühte taime kui ka suuremaid põõsaid.
Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, tähtis on seda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumerohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja pärast piserdamist jäävad need laiguliseks, seepärast on soovitatav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta.
Nende noorendamiseks kasutatakse erilist võtet. Varre tipust 40–50 cm allapoole tehakse puhta ja terava noaga ringikujuline lõige, mille sügavus ei tohiks olla üle paari millimeetri. Ümber vigastatud koha pannakse tihedalt parasniiske sambla või turbaga vooderdatud kile. Vahetevahel tuleb kontrollida, kas vooderdis on piisavalt niiske. Mõne nädala möödudes tekivad lõikekohta juured ning teil on ümberistutamisküps istik kuu-kahe pärast omast käest võtta.
Potid kummipuu jaoks tuleb võtta paraja suurusega, et juurepall sinna vabalt ära mahuks, sest ülemäära suures potis kasvab kummipuu halvasti. Noori puid istutada ringi igal aastal. Muld segada noortele kummipuudele lehemullast, lavamullast, freesturbast ja liivast (2 : 2 : 1 : 1), vanematele taimedele segada juurde veidi mättamulda.
Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Kuigi kummipuu pärineb troopikast, peaks temperatuur olema talvel pigem jahe, 13–20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud ei kannata tõmbetuult. Suvel kasta kummipuud rikkalikult (peaaegu iga päev), talvel mõõdukalt (paar korda nädalas). Kui muld on jaheda temperatuuri korral liiga märg, muutuvad kummipuu lehed kollaseks ja langevad maha. Ka ei kannata kummipuu juured seisvat vett ja läbi mullapalli imbunud vesi tuleb kastmisaluselt ära valada.
Kultuuris on enam levinud kirjulehine sort ʻVriegata’.
Kummipuu ravimtaimena
Ravimtaimena on tuntud eelkõige reumaatiliste haiguste ja välispidiselt bronhiidi ravis. Kummipuu valge värske piimmahl on mürgine ja seega peab lastega olema ettevaatlik, eriti hoiduma sellest, et mahl satub silma.
Radikuliidi, artriidi ja reumaatilise valu leevendamiseks ajada vanemad kummipuu lehed läbi hakkmasina või hakkida hästi peeneks. Asetada tihedalt tumedasse klaaspudelisse ja peale valada kange viin. Tõmmisel lasta kaks nädalat toatemperatuuril seista, siis kurnata. Tõmmisega määrida valutavaid kohti. Üks ravikuur kestab 10 päeva. Pärast ravikuuri soovitatakse teha meresoolavanne.
Bronhiidi või trahheiidi ravis võtta vanemad kummipuulehed (leht), valada peale keev vesi ja hoida 3 minutit. Valada vesi ära, lasta lehel veidi jahtuda, määrida lehele õhuke kiht mett ja asetada lehed meega määritud poolega rinnale või seljale. Kinnitada õhukesest marlist sideme või rätiga ja jätta kogu ööks peale.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/11/7475877t1h0159.jpg)