Võõrad ajavad omad minema

Armastatud aialill lupiin on vallutamas Lõuna-Eestit ja rühib põhja poole. Foto: Margus Ansu

Lupiin, kurdlehine kibuvits, kuldvits, pargitatrad, lemm-maltsad – kõik need on meie taluaia ilutaimed, mis vabalt loodusesse kasvama pääsenuna on hakanud teisi enda ümbert välja sööma.

Eesti loodusesse on levinud tuhat võõrliiki, neist 750 taimed. Mõnega neist oleme nii harjunud, et ei kahtlustagi nende võõramaist päritolu. Tuntuimad ohtlikud võõrliigid on karuputk ja pargitatrad, aga võõrliikide sekka kuulub ka näiteks teekummel, millele meeldib kasvada maal teede ääres ja levides peletab sellelt kasvukohalt teised taimed.

Kuna looduses levivate võõrliikide seas on ka lilli ja ravimtaimi, siis äkki peaks hoopis rõõmustama, et need meil levivad?

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi ütleb, et looduskaitse seisukohast ei ole see siiski hea. „Need võivad olla kasulikud ravim- või ilutaimed, aga kui lähevad oma algsest istutuskohast edasi loodusesse, siis tekitavad teisi lämmatades probleeme ja see pole hea,” rõhutab ta.

Üks õitsemise ajal ilus taim, mida ka ravimtaimeks peetakse, on näiteks kuldvits, mis järjest jõudsamalt endistel põllualadel ja muudel rohumaadel levib. Mina elan oma praeguses kodus üksteist aastat ja iga suvega näen, kuidas esialgu üksikud kollased laigud rohtu kasvanud põllumaadel on järjest laienenud ja pressivad mu kodule ligemale, isegi aeda püsikupeenrale on mõned kuldvitsapuhmad end elama sättinud – kitkud ühe välja, on järgmisel aastal uus asemel.

Linnamägi tõdeb, et kuldvits on hakanud Eestis probleeme tekitama ja on kuulutatud looduslikku tasakaalu ohustavaks taimeks. „Kui näpuga järge ajada, siis ei tohi seda kasvatada, maaomanik peab tegema tõrjet ja tagama, et taim seal ei kasvaks,” ütleb ta. „Neist lahti saada pole lihtne, aga maaomanik peab vähemalt proovima. Ühe aastaga kuldvitsast ei vabane, aga kui maad paar korda aastas niita, peaks see õnnestuma küll.”

Täpselt samamoodi nagu rohumaadel ei tohi kuldvitsa ka koduaias kasvatada. Keskkonnaametnikud otseselt ringi ei sõida ja trahve maaomanikele välja ei kirjuta, aga kui mõni naaber kaebab, peab inspektor kohale tulema ja andma korralduse taim ära kaotada, räägib Linnamägi.

Aiast loodusesse

Sarnaselt kuldvitsaga on enamik praegu ohtlikuks kuulutatud võõrliikidest loodusesse levinud taluaedadest – algus oli väga aeglane: tuul viib ühe seemne sinna, teise tänna ja neid ei märganudki looduses, kuni ühel hetkel on neid nii palju, et suretavad teisi välja.

Kui karuputk on juba aastaid kõigile teada võõrliik, mille tõrjet riik toetab, siis veel üks taim, mille tõrjumist riik alustab, on verev lemm-malts. Võimsa kasvuga taime kasvatatakse veel mõnel pool aias ilutaimena, ehkki see on ametlikult keelatud. See taim armastab niiskeid kasvukohti ning looduses levib kiiresti oja- ja jõekallastel.

„Kümme aastat tagasi arvasime, et Eesti on erandlik riik, kõikjal ümberringi oli selle taimega häda, aga meil mitte. Viimase viie aasta jooksul on see aga meilgi jõudsalt levima hakanud,” räägib Linnamägi.

Kui verev lemm-malts kasvab looduses võsa varjus, võib see sirguda inimesest kõrgemakski. Koduaedades ollakse praegu rohkem hädas väikse lemm-maltsaga. Mõlemad taimed on õrna juurestikuga ja tulevad sikutades kergesti maast välja. Kui kolooniat ei lasta suureks paisuda ja paar-kolm aastat enne seemnete valmimist taimed välja kiskuda, peaks neist lahti saama.

Aianduskeskused on täis võõramaiseid taimi, mõnede müük on just nimelt teiste riikide kogemusele tuginedes ja loodusesse leviku kartuses ära keelatud, aga kindlasti ei saa ennustada, millisest taimest võib tulevikus probleem tulla.

On ka taimi, mis meie looduses juba tüli tekitamas, aga mille müüki pole mõtet keelata, sest taimi on juba nii palju aedades kasvamas. Üks selline on kurdlehine kibuvits, mis on mõnel pool liivarandades, nõmmedel ja luidetel tõelist peavalu valmistamas.

„Need on looduses väga problemaatilised, kuna katavad kogu pinna ja neist on väga raske lahti saada,” sõnab Linnamägi. „Kuna linnud armastavad kibuvitsa vilju süüa, siis levitavad neid seemnetega aina edasi. Kibuvitsade seas on palju liike ja tasub valida neid, mis ei levi loodusesse. Kindlasti tasub kaaluda just kodumaiste kibuvitsade kasutamist, neid on meil lausa seitse liiki.”

Kurdlehise kibuvitsaga on mure ka Soomes, kus seda lausa suurte koppadega välja kaevatakse. Eestiski on RMK pidanud juba kurdlehise kibuvitsa tõrjet tegema.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohvi sõnul tehakse kurdlehise kibuvitsa tõrjet lokaalselt, kui kaitsekorralduskavaga on tõrjetöö planeeritud. Üks selline piirkond on näiteks Nõva Läänemaal. „Kurdlehine kibuvits levib peamiselt piki rannikut ja väga jõudsalt. See tõrjub teised liigid sealt kasvukohalt välja,” lisab ta.

Veel üks üllatav võõrliik, mille tõrjet on RMK pidanud tegema, on tavaliselt ilupõõsana aias ja pargis kasvatatav suur läätspuu. Nimelt levib Kurtna maastikukaitsealal nõmmemännikutes suur läätspuu sedavõrd agressiivselt, et tõrjub välja kõik teised alusmetsa taimed.

Lupiin muudab mulda

Üks lill, mis tõotab tulevikus tõsist vaeva, on lupiin. Eestis pole see veel väga levinud, aga Kesk-Euroopas on olukord kohati hull.

„Lõuna-Eestis levib lupiin praegu väga aktiivselt edasi ja mõnel pool on heinamaad neid paksult täis. Viimastel aastatel on see hakanud levima ka Põhja-Eestis,” teab Linnamägi.

Kuna lupiin on liblikõieline taim, siis seob see mullas lämmastikku. Aias oleks taim hea mullaparandaja, aga looduses muudab mulda ja seetõttu ei sobi kasvukoht enam taimedele, mis seal olid harjunud elama, ning väheviljakat mulda eelistavad taimed kaovad sealt ära.

Lupiin levib seemnetega. Kui taim juhtub kasvama maantee ääres ja seemnete valmimise ajal teeääri niidetakse, levitab masin seemneid edasi. Näiteks Pärnu külje all, kus uus ümbersõidutee ehitati üle endiste aiamaade, on lupiin kiirelt maantee äärt palistades edasi levinud.

„Lupiin on meil vana taluaia taim. Kui seda kasvatada, siis tuleks jälgida, et see kaugemale ei leviks või mõelda, et ehk saab selle asemel midagi muud kasvatada,” sõnab Linnamägi.

Pargitatrad – aiapidaja õudus

Aiapidajate seas on väga hinnas nõuanded, kuidas lahti saada pargitatardest. Need võimsa kasvuga taimed on ju üsna põneva välimusega, aga levivad tohutu jõuga ja kord aeda tooduna on neist peaaegu võimatu lahti saada.

Eesti looduses need taimed praegu veel väga levinud pole, pigem laiutavad mahajäetud majade ümbruses ja mõnes hooldamata pargis.

„Kesk-Euroopas on need väga agressiivse kasvuga, meil enamasti mitte, aga ei saa välistada ohtu, et need võivad siingi loodusesse minna,” tõdeb Linnamägi. „Siiski on paljud nende taimedega hädas – telefonikõnesid ja kirju tuleb meile küllaga. Inimesed kurdavad, et niida palju tahad, ka kümme aastat järjest, aga päris lahti ei saa, sest igast väiksest risoomijupist läheb kasvama.”

Kui muidu soovitavad keskkonnaametnikud võõrliikidest lahti saada niitmise ja väljakitkumisega, siis pargitatraid soovitavad nemadki mürgitada.

Kõige paremini pidavat toimima, kui võtta Roundup ja segada see värviga. Kui pargitatra taimed maha niita, on varre sees näha õõnsused, kuhu tuleb tilgutada Roundupi. Värv on vajalik seepärast, et oleks näha, et ükski vars mürgitamata ei jääks. Taim tõmbab õõnsusest mürgi sügavale risoomi sisse. Seegi tõrje ei toimi ühe aastaga, aga mõjub siiski paremini kui ükski muu, mis seni välja mõeldud.

Karuputk ei taandu

Karuputke on riik tõrjunud juba kümme aastat, aga taime leviala väiksemaks jäänud pole – väga palju kolooniaid on küll tõrjutud, kuid iga aasta leitakse uusi. Üldpindala on ikka 2000 hektari juures, see vähenenud pole.

On mõne üksiku taimega levialasid, aga ka suuremaid. Uutesse kohtadesse levivad seemned muu hulgas niidu- ja metsatöömasinatega. Suuremad kasvukohad on näiteks jõekallastel, kuhu vesi seemet edasi kannab.

„Hea, et me saime jaole õigel ajal,” rõhutab Linnamägi. „Lätis hinnatakse karuputke leviala eri allikate järgi 10 000 ja isegi kuni 100 000 hektari juurde. Kui eriti Ida-Lätis ringi sõita, näeb meeletult suuri karuputkeväljasid.”

Karuputke märgates tuleb kindlasti tegutsema hakata juba siis, kui näete ühtainust taime, sest üks taim võib anda kuni 100 000 seemet.

Karuputk toodi samuti omal ajal Eestisse ilutaimena, nõukogude ajal prooviti seda kasvatada silotaimena, aga loomad seda süüa ei tahtnud ja selle mürk tõi kaasa tiinuse katkemisi.

OHTLIKUD TAIMED

Looduslikku tasakaalu ohustavad taimed, mida ei tohi müüa ega kasvatada.

Hiid-karuputk

Sosnovski karuputk

Roomav akroptilon

Ambroosia kõik liigid

Ameerika ruse

Verev lemm-malts

Kanada kuldvits

Sügis-kuldvits

Vooljas pargitatar

Sahhalini pargitatar

Voolja ja Sahhalini pargitatra hübriid

Tihe jõgikatk

Väike vesikatk

Allikas: Keskkonnaministeerium