Ametnikud kuulutasid aasta algul, et tänavu muutus otse- ja üleminekutoetuste taotluste esitamine lihtsamaks, kuna need saab esitada vaid elektrooniliselt. Tõenäoliselt on aga veel vähemalt tuhatkond põllumeest ja maaomanikku, keda mõte arvutiekraani ees istudes toetust küsida sugugi rõõmsaks ei tee.
Aasta tuleb PRIA klientidele e-tähe all
Tänavu toimub loomatoetuste ja pindalapõhiste toetuste taotlemine esmakordselt ainult e-PRIAs.
PRIA toob positiivsena välja, et e-keskkond annab taotluse täitjale võimalikest vigadest kohe märku ja osutab kõigile täitmist vajavatele lahtritele.
e-PRIA kaudu esitatud taotluste arv on aasta-aastalt kasvanud ja mullu esitas pindalatoetuse taotluse e-keskkonna kaudu juba 92 protsenti taotlejatest ja nendega oli seotud ligi 99 protsenti kogu taotlusalusest pinnast.
Samas kasutasid tuhanded inimesed taotluse täitmisel konsulentide abi ning on ilmselge, et kõik nad ei tunne end e-keskkonnas tegutsedes veel sugugi kindlalt. Lisaks PRIA teenindusbüroodele jagas mullu tasuta e-PRIA koolitust Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõuandeteenistus. MESi konsulendid juhendasid mullu kevadel 3900 inimest, kes on umbes veerand kõigist taotlejatest.
Nõustamine jätkub
MESi nõuandeteenistuse juht Leho Verk räägib, et võimatu on öelda, kui paljud taotlejad kasutasid konsulentide abi mugavusest ja kui paljud pole siiani võimelised seda ise e-keskkonnas tegema. „Arvan siiski, et neid, kes nõustamist veel vajavad, on suhteliselt palju,” ütleb ta. „Suurt probleemi sellest ehk pole, sest kindlasti ei juhtu tänavu seda, et inimene ei saa kuskilt abi elektroonilise täitmise juures. Tehniliselt on nõustamine varasemast võib-olla teisiti korraldatud, aga kindlasti nõustame selgi aastal paljusid abivajajaid.”
PRIA kinnitab samuti, et nende teenindusbüroodes on e-PRIA kliendiarvutid ja töötajad abistavad e-teenuste kasutajaid.
Võiks arvata, et tüüpiline abivajaja on arvutiga vähe kokkupuutuv vanem inimene, tegelikult pole see sugugi vaid nii. „Jah, kindlasti on üks sihtgrupp eakamad, kel on natuke toetuskõlblikku maad, aga nõuande kasutajate seas on ka suuri ja aktiivseid põllumajandusettevõtteid, kel palju põlde ja maad ning tingimused keerulised.”
Verk tõdeb, et e-PRIA on iga aastaga arenenud ja kasutajale lihtsamaks muutunud. „Mul endalgi on väike talumajapidamine ja võin öelda, et meil probleeme pole olnud. PRIA on palju panustanud, et täitmine sujuks, on mitmed topeltkontrollid, mis ei lase vigade korral järgmisesse etappi edasi minna,” kirjeldab ta. „Tegelikult pole olukord nii hull, nagu vahel mulje on jäänud. Inimesele, kes enam-vähem arvutiga hakkama saab, on see süsteem jõukohane. Kindlasti on nii palju lihtsam kui paberi peal täites ja vigade protsent tuleb tänu kontrollimeetmetele väiksem.”
Vanad andmed olemas
Varem e-PRIAs taotlenute jaoks on iga järgneva taotlusvooru eel kliendiportaalis olemas tema eelmise aasta taotluse kindlaks tehtud andmed, info kehtivate kohustuste, põllumassiivide ja loomade kohta ning kõige uuemate andmetega kaardid.
Neil, kes esimest korda e-PRIA kaudu taotlust esitavad, tuleb alustuseks andmed ise sisestada ja kaartidele enda põldude piirid joonistada. Kui see on aga üks kord tehtud, siis järgmistel aastatel on selle võrra lihtsam.
Nii soovitab PRIA esmakordsel e-taotlejal hakata juba varakult mõtlema e-taotluse esitamise vajaduse peale, end e-PRIA kasutajaks registreerida ja põllupiiride digitaalse joonistamise teenusega „Minu põllud” tutvuda. Enne taotlusvooru algust saab e-teenuses ka juba enda põllupiirid digitaalselt sisse joonistada. Kui see töö on varem tehtud, siis taotlusvooru ajal saab need lihtsalt taotlusele lisada.