Loomateraapias võib kasutada ka kanu ja lambaid

Ameerika loomateraapiakeskuses kaasati tegevusse veel kaameleid, kellega preemiaks jalutamise võimaldamine aitas Kristi Raava sõnul tõsta laste enesehinnangut. Foto: Erakogu

Loomade kaasamine inimese aitamisse ja õpetamisse astub Eestis alles esimesi samme, kuid tulevikus võiks see väljaõppinud spetsialistide abiga meie taludes kindla koha leida, arvab Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskuse tegevjuht ja psühholoog Kristi Raava. Ta korraldab Eestis koolitusi täiskasvanutele ning praktiseerib psühholoogilist tööd loomadega lastele ja noortele.

Kõik me teame, kui tuju tõstvalt loomade nägemine meile mõjub, mis siis veel rääkida nendega tegelemisest, millel on inimese psüühikale lausa tervendav mõju, eriti veel siis, kui keegi seda suhtlust suunata oskab.

Kristi Raava lähem tutvus loomateraapiaga sai alguse üheksa aastat tagasi, kui ta endale Labradori retriiveri võttis, mille tõu kohta oli lugenud, et sobib ka teraapiakoeraks. Siis ei olnud psühholoogil veel selget arusaama, mida tähendab loomateraapia päris elus. Spetsialistina soovis ta rohkem teada ja alustas 2012. aastal õpinguid USA Denveri ülikooli instituudis Institute for Human-Animal Connection. Programmi sisu oli, kuidas loomi inimeste õppe- ja raviprotsessi kaasata. See tähendas poolt aastat õpinguid interneti teel. Õpingud osutusid põnevaks ja peagi otsustas naine juba Ameerikasse kohale lennata, et vaadata oma silmaga, mida maailmas tehakse.

Külastatud sai maailma vanimat ja juhtivat loomateraapiakeskust Green Chimneys ja kohtutud Denveri ülikooli õppejõududega. Green Chimney on loomateraapia farm, mis on loodud 1948. aastal, praegu elab seal 300 looma. Keskuse eesmärk on pakkuda professionaalset abi normintellektiga erivajadustega lastele ja noortele, kellel on emotsionaalsed, käitumuslikud ja psühhosotsiaalsed probleemid. Laste ja noorte aitamine toimub keset loodust koos loomadega. „Seal olles mõistsin, et see on keskkond, mida Eesti lapsed ja noored vajavad ning mida meie loodus saab suurepäraselt pakkuda,” lausub Raava.

Koolipsühholoogina töötades on Raava sageli võtnud loomi tööle kaasa ja mõistnud, et lastel ja loomadel on eriline side ja kontakt, mis mõjub tervendavalt. Ta on käinud koolis, ja mitte ainult oma koolis, vaid ka väikestes maakoolides merisea, küüliku või kassiga, koerast rääkimata. Kodus on tal ka hobused, kel on praegu terapeutiline mõju Raavale endale ja tema pereliikmetele. „Hobuste kohta tuleb veel juurde õppida, et klientidega töötada. Suure loomaga töötamine nõuab põhjalikku ettevalmistust,” märgib ta.

Loomadega töötamine tähendab vastutust teise elusolendi eest ja nende kaasamine töösse tuleb hästi läbi mõelda nii looma kui ka kliendi seiskohalt. Raava on veendunud, et loomadega töötades on võtmeks inimene, kes peab teadma, mida ja miks ta teeb. Sellest lähtuvalt on Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskusel loodud koolitus „Loomateraapia praktiku arenguprogramm”, mille käigus õpitakse analüüsima ennast, oma looma, töökeskkonda ja sihtgruppi.

Loodus, loomad, lapsed

Ameerikas käies sündis psühholoogil unistus, et Eesti lastel ja noortel oleks tulevikus oma loomateraapiakeskus, kus nad saavad looduse ja loomade abiga leida endas tasakaalu, peidus oleva potentsiaali ja julguse olla need, kes nad tegelikult on. Ideaalne on olukord, kus loomad elavad oma keskkonnas, kuhu abivajajad tulla saavad, et saada ehtne kogemus looduse ja loomadega suhtlemisest. Seal töötaksid spetsialistid, kes seda tegevust õigesti suunata oskavad. Tema sõnul pole õige, et viime loomi inimeste keskkonda – see peaks ikka teistpidi käima, inimene tulgu looma juurde. „On väga suur vahe, kas loom on oma keskkonnas ehk kodus või viiakse ta kuhugi võõrasse kohta,” märgib ta. Oma unistuse elluviimiseks otsib Raava sobivat kohta Eestimaa Šveitsis Kõrvemaal.

Raava sihtgrupp pole mitte puudega inimesed, ehkki ka nende ravis saab loomi kasutada, vaid normintellektiga tavakoolis õppivad lapsed ja noored, kel on tekkinud pikema- või lühemaajalised raskused. Need võivad olla õpiraskused, aga ka emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid. Siia alla käivad ka depressioon ja ärevushäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mis praegu üsna levinud ja millega vanemad sageli hädas on. Vajaliku teraapia ja toetuse abil saavad sellised inimesed ühiskonnas hästi hakkama ja loomade abil on võimalik nende tugevad küljed paremini välja tuua.

Raava on psühholoogina tegelenud alaealiste asjade komisjoni suunatud noortega, kaasates töösse ka loomi. Loomade ringi, keda inimeste ravis kasutada, võiks tema sõnul üldse suurendada. „Miks mitte kasutada selleks ka põllumajandus- ja metsloomi?” küsib ta. Näiteks sobivad kanad väga hästi inimese sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Samamoodi on väga sotsiaalsed loomad sead, kes inimesega vahvalt koostööd teevad, aga ka lambad ja küülikud, keda on lisaks kõigele muule mõnus ka puudutada. Ameerika loomateraapiakeskuses kaasati tegevusse veel laamasid noortele kehakeele ja empaatia õpetamiseks ning kaameleid, kellega preemiaks jalutamise võimaldamine aitas tõsta laste enesehinnangut.

Loom on partner

Loom on partner ja temaga tuleb arvestada. Loomade kaasamisel tuleb arvestada nende soovide, iseloomu ja vajadustega. Osa loomi on väga sotsiaalsed ja nendega muret ei ole, aga kõik ei taha nii väga inimestega suhelda ja neid tuleb sotsialiseerida, et nad end inimesega koos hästi tunneksid.

Õppimine on tavaliselt vastastikune. Ühel 14aastasel poisil, kel olid käitumisraskused, palus Raava psühholoogilise nõustamise käigus asuda ise õpetaja rolli, et koerale uus trikk selgeks õpetada. See polnud sugugi kerge, sest vahepeal hajus loomal tähelepanu ja siis tuli teda innustada edasi pingutama. Noormees pidi seejuures analüüsima olukorda ja tegema otsuseid, kuidas ennast kehtestada ja arusaadavaks teha. Harjutuse käigus sai noor ennast päris olukorras proovile panna ja kogeda, mida tähendab vastutuse võtmine ja teisega arvestamine. See on üks näide, kuidas loomi kaasata noorte enesearengu toetamiseks.

Samas pakuvad loomad depressiivsele inimesele mängulist kogemust ja panevad neis uuesti liikuma energia, mida on elamiseks tarvis. Ka küülikuga koolis käimine on lastele väga õpetlik olnud, sest koos õpetajaga on analüüsitud, miks loom just niimoodi käitub ja kuidas ta end mõnes olukorras tunda võib. Kokku kasutab Raava kolmanda klassi inimeseõpetuse tundides viit eri liiki looma, kelle abil saab õpetada olulisi eluväärtusi ja sotsiaalseid oskusi. Ka haigla psühhiaatriaosakonnas praktikal olles on Raava kogenud, et patsiendid tahavad viibida looduses ja nad usaldavad loomi sageli isegi rohkem kui inimesi.

Kindlasti on võimalik tulevikus Eesti taludes praktiseerida loomadega õpetamist või teraapiat. Seni on meil veel vähe spetsialiste, keda kaasata, ja sageli jääb inimese suhtlemine loomaga pealiskaudseks. Samas saaks praegu taludes pakkuda mitmesuguseid tegevusi loomadega. Näiteks saab õpetada talu külastajale, kuidas võtta elusolendiga kontakti, kuidas looma puudutada nii, et see meeldib ka loomale. Siin on ainult üks eeldus: loomaomanik ehk siis talunik peab ise tundma oma loomi, nende vajadusi, liigi eripära ja sellest lähtuvalt oma külastajat suunama. Lühidalt öeldes peab loomaga tegelemine olema mõtestatud ja protsessi juhtija teadma, mida ja miks ta teeb. „Kui aga talunik tahab, et tema loomade juurde tuleksid inimesed, kes sellest tervisele kasu loodavad, siis võiksid grupid olla väikesed ja kindlasti peaks juures olema mõni inimesespetsialist – psühholoog, füsioterapeut, eripedagoog,” selgitab Raava. Õnneks on tema õppegruppides juba ka talunikke, keda see teema tõsiselt huvitab ja kes viivad ennast täpsemalt kurssi, mida see töö tähendab.

Igapäevaelus tasuks loomaterapeudi sõnul aga mõelda sellele, kas lasta võõraid inimesi kohe oma loomi silitama, kallistama ja taga ajama, sest loomadelgi on oma intiimtsoon ning iga elusolendi keha tuleb austada ja sellega arvestada. Loomad on inimesi juba aastatuhandeid aidanud, toetanud, inspireerinud. Meie ülesanne on aru saada nende vajadustest, eripäradest, neid arvestada ja teha mõlemat poolt inspireerivat koostööd, et kõigil oleks hea.

Näiteid psühhosotsiaalsete oskuste arendamisest loomade abil 

Keha tundlikkuse suurendamine

Positiivse füüsilise kontakti arendamine

Eneseteadlikkuse tõstmine

Raskel teemal vestluse toetamine

Mälu ja meenutamise parandamine

Koostööoskuste parandamine

Piiride tunnetamine

Sisemise tasakaalu loomine

Ärevuse vähendamine ja pinge maandamine

Hirmudest ülesaamine, kriisiolukordade lahendamine

Traumajärgsete sümptomite vähendamine

Keskendumisoskuse arendamine

Suhtlemisoskuse parandamine

Agressiivse käitumise vähendamine

Allikas: Kristi Raava, Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskus