Suur sademete hulk põhjustas Eesti metsades eriolukorra

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mets

FOTO: Eero Vabamägi

Seoses erakordselt suure sademete hulgaga kuulutasid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Eesti Erametsaliit metsades välja eriolukorra ja paluvad sellele ka riigipoolset kinnitus. 

Liidud põhjendavad eriolukorra väljakuulutamist sellega, et tänastes märgades oludes ei ole metsatööde tegemine looduskeskkonna suhtes vastutustundlik ja läheb vastuollu metsanduse hea tavaga

Erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Linki sõnul ei soovi nad metsandussektorile riigilt finantsabi küsida, samuti ei eeldata, et erakorraline olukord annab iga lepingu puhul õiguse lepingulised kohustused täitmata jätta, ehkki mõnel juhul võib see isegi nii olla.

«Küll aga ootame eri lepingupartnerite, ettevõtete ja ametkondade mõistvat suhtumist ja valmisolekut rakendada leevendusmehhanisme, et sektorit tabanud rasket olukorda mitte võimendada,” ütles Link. 

«Olukord on eriti keeruline metsast palka saavate inimeste jaoks. Need mõjud ei pruugi avalduda kohe, vihmaste olude tõttu oleme sunnitud töötama aladel, kus tavaliselt teeme töid kevadise sula ajal. See aga tähendab, et kevadel võib olukord veelgi raskemaks kujuneda,» lisas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Marek Kase. 

Eelkõige oodatakse mõistvat suhtumist finantsasutustelt ja suurtarbijatelt, ELi toetusi menetlevatelt asutustelt ning sektori enda osapooltelt. Samuti paluvad liidud riigipoolset kinnitust eriolukorrale, mis võimaldab ettevõtetel oma koostööpartneritele tekkinud olukorda selgitada.

Tavalisest rohkem sademeid

Möödunud aasta augustist alates on keskmiselt sademeid olnud tavapärasest kolmandiku võrra rohkem ja sügisene sajune ja soe periood kestis oluliselt pikemalt.

Riigi ilmateenistuse andmetel oli Eesti keskmine sajuhulk augustis 104 protsenti, septembris 137 protsenti, oktoobris 158 protsenti, novembris 107 protsenti ja detsembris 146 protsenti normist. Lisaks pole keskmisest soojem talve algus võimaldanud märjal pinnasel külmuda.

Suur sademete hulk põhjustab metsades üleujutusi. Enamikes kohtades on pinnas muutunud mittekandvaks ning suur osa metsateedest on läbimatud või on neile seatud raskeveokite liiklemise massipiirangud. Sellest tulenevalt on metsatööde tegemine metsas osutunud probleemseks ja kohati võimatuks.

Tavapärased ilmastikumõju leevendamise meetmed lankide valiku ning varude näol on liitude sõnul ammendumas ja olukord on seadnud raskesse seisu kõik sektoris tegutsevad osapooled, kes on seotud pikaajaliste lepinguliste kohustustega oma klientide ees.

Eesti metsa- ja puidutööstus moodustab ligi 5 protsenti Eesti SKPst ning on tööandjaks ligi 40 000 peamiselt maapiirkondades elavale inimesele.

Läti metsades kuulutati eriolukord välja eelmise aasta lõpus.

Tagasi üles