Alar Süda on pidanud metsaülema ametit viimased kolmkümmend aastat. Töö asjus jõuab ta metsa aga üha vähem.
Metsaülema amet on aja jooksul oluliselt muutunud
10. jaanuar 2018, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süda sõnul on metsaülema amet olnud väga huvitav, eriti algusaegadel, kirjutab Põhjarannik. «Olime kõik metsavalvetöötajad, meil oli vorm, oli relvakandmisõigus. Kustutasime tulekahjusid ja tegime pärast järelvalvet, kahtlase saehääle peale läksime kohale ja võtsime mõnigi kord omavolilise saagija kinni, uurisime kuni kohtuni välja,» meenutas Ida-Virumaa metskonna metsaülem oma karjääri algusaega.
Kord tuli metsaülemal välja sõita ja metskonna materjali koormaga veoauto kinni pidada, kaitseliitlane laskis lõpuks kummid läbi. Reformidega on töö metskonnas muutunud aga rohkem spetsialiseerituks, metsaülem on nüüd Süda hinnangul RMK maakasutusosakonna töötaja, kes tegeleb sellega, mis on seotud maa korraldamise ja kasutamise planeerimisega. «Ega seda endist närvilist aega taga igatsegi, aga oluline on see, kui saad vahel ikka töö asjus metsas ka käia.»
Südal oli juba kooliajal selge, et temast saab metsamees − isa oli eeskujuks, tema oli samuti metsaülem, alguses Kuremäe, hiljem Jõhvi metskonnas, pärast tegeles talumetsadega ja lõpetas keskkonnainspektsioonis. «Isaga käisin metsas kaasas, jahil samuti, eks nendest väikestest asjadest see arusaamine tekkis. Kooliaegsed hobid olid ka kõik metsanduse ja loodusega seotud,» rääkis mees.
Loe pikemalt Põhjarannikust!