Soe talv pole aiataimedele hea

See pilt on tehtud jõululaupäeval Saaremaal. Foto: Marju Kiris

Viimasel paaril nädalal jagavad aiasõbrad pilte oma koduaias õitsevatest võõrasemadest ja priimulatest, paljudes aedades on isegi roosidel veel õienupud küljes ja mõnes külma tuule eest varjulises kasvukohas tervitas roos uut aastat õitegagi.

Sibullilled on oma ninad mullast välja pistnud ja mõnel pool on vaarikad ja muud põõsad isegi esimesed lehed kasvatanud. Kus lõputud sügisvihmad ei lasknud peenraid läbi kaevata või puulehti ära riisuda, on praegu võimalik see töö ära teha.

Mina näiteks tõmbasin täna peenrast välja viimased porgandid – vihmane oktoober lihtsalt ei kutsunud aeda toimetama.

Neid erakordseid pilte on põnev üksteisega jagada, aga kuidas taimed end selles soojas ja niiskes jaanuaris tegelikult tunnevad?

Aianduskonsultant Eneli Käger ütleb, et talvine niiskus ning pluss ja miinuskraadide kiire vaheldumine kergitab ja rebib puruks õrnemad taimejuured, muljub ning rikub mullapiiril olevad kasvupungad ning taimed jäävad nõrgaks, sest ei saa korralikult puhata. Kogu harjumuspärane keskkond on märg ja mädanev. Ühe sellise talve võib veel üle elada, kuid mitu järjestikust võivad viia taimede hukkumisele.

Nii nagu meie taimed, on ka meie taimedega kaasnevad haigustekitajad ja kahjurid harjunud, et talv on külm ja lumega. Pidades silmas taimede kahjustajaid, ei julge vast keegi praegu ennustada, mida kevad toob.

Temperatuuri kõikumise tõttu maapind vahel külmub, seejärel sulab. See omakorda toob kaasa külmakerked ehk väiksemad põõsad, puud ja püsililled surutakse mullast välja. Eriti ohustab see sügisel istutatud ja mitte korralikult juurduda jõudnud taimi. Taim tuleb proovida tagasi mulda lükata, kui see aga külmunud maapinna tõttu ei õnnestu, katta juured turba, saepuru või mõne muu materjaliga, mis hoiaks juured soojas.

Järgmise nädala Maa Elust saate lugeda Eneli Kägeri suurt lugu sellest, kuidas tänavune soe ja väga niiske talv taimedele mõjub.