Katk on Kagu-Eestis tagasi: VTA ja jahimehed annavad tuld

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Caters News Agency/Scanpix

Selleks, et vältida sigade Aafrika katku jõudmist metsast kodusigadeni, on jätkuvalt väga oluline metssigade arvukuse vähendamine. Viimastel kuudel on tulnud ridamisi uusi sigade Aafrika katku leide Kagu-Eestist, kus taud oli juba hääbumas.

«Katk levib taas jõudsalt Meremäe-Rõuge-Räpina-Põlva-Veriora-Võnnu-Vara piirkondades, kus asuvad ka mitmed suured seakasvatuskompleksid. Nendes piirkondades oli metssigade asustustihedus alla 1,5 isendi 1000 hektari jahimaa kohta saavutatud juba rohkem kui aasta tagasi. Seega jahimehed on teinud oma tööd kohusetundlikult, aga nüüd on ilmselt tegemist uue katkulainega,» ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.

«Teades, kui suurt ohtu kujutab seakasvatajale tema valduste ümber elutsev potentsiaalne viirusekandjast metssiga, kutsub Veterinaar- ja Toiduamet Eesti jahimehi üles kasutama iga võimalust metssigade küttimiseks ja seda just eelpool nimetatud piirkondades. Kui sigalate aia taga puudub metssigade asurkond, annab see seakasvatajale lisaks bioohutusnõuete rangele täitmisele palju suurema kindlustunde, et farmid jäävad katkuvabaks,» ütles Kaup.

Tõhusaim viis on küttimine

Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professori Arvo Viltropi sõnul on seni tõhusaimaks viisiks katku leviku takistamisel senisest veelgi rohkem sigu küttida. «Eesmärk peab olema nullilähedane asustustihedus,» ütles Viltrop.

Oluline on ka viiruskoormuse vähendamine metsas selle läbi, et hukkunud metssead kindlasti nõuetekohaselt matta või toimetada konteinerisse.

Sigade Aafrika katk on tänaseks levinud kogu Eesti mandrialal. Viirusekandjatest metssigu kütitakse täna enim Loode-Eestis, eeskätt Lääne-Harju ja Lääne-Nigula valdades.

Käesolev jahiaasta lõpeb 28. veebruaril ning novembri lõpu seisuga oli jahihooaja küttimiskohustusest täidetud 59 protsenti.

Tagasi üles