Alanud aastast on keelatud kalapüük Pudisoo jõe suudme lähistel

Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF/Scanpix

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas määrusega ajutised kalapüügikitsendused Läänemerel alanud aastaks. Uuendusena on sellest aastast lõhilaste kaitseks ja ebapärlikarbi populatsiooni taastamiseks keelatud kalapüük merealal, mis on Pudisoo jõe suudmele lähemal kui 1000 meetrit.

«Uuendus täidab kahte kaitse-eesmärki – kosuvad lõhilased ning taastuvad ebapärlikarbid,» selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et Pudisoo jõgi on väga hea elupaigakvaliteediga meriforelli jõgi, kuid sellest olenemata on nende põlvkonnad seal väga nõrgad.

Populatsioonide koostöö

Teadlaste hinnangul on madala arvukuse põhjuseks intensiivne püügisurve rannikumeres. Selle vältimiseks kehtestatud piirang aitab ühtlasi parandada ka ebapärlikarbi populatsiooni. Ebapärlikarbi munadest arenevad peale sigimist pihtvastsed, kelle emasloom väljutab koos hingamisveega siis, kui nad on umbes ühe millimeetri pikkused. Edasiseks arenguks peavad nad kiiresti leidma sobiva vaheperemehe, kelleks on noored forellid. Eesti vetes sobib vaheperemeheks kõige paremini meriforell. Nii tuleb tagada, et võimalikult palju täiskasvanud kalu ehk tõusjaid jõuaks ka jõkke kudema ja igal aastal oleks jões noorkalu. See on ka ebapärlikarbi populatsiooni taastamise eeltingimuseks.

Seni oli kalapüügieeskirjaga kehtestatud Pudisoo jõe suudmealal kalapüügikeeld 15. augustist 31. detsembrini suudmele lähemal kui 500 m. Teadlaste soovituse kohaselt ei olnud see piirang piisav ning pikendada tuleb nii keeluaega kui laiendada ka piirkonda. Pudisoo jõe taastootmispotentsiaaliks on hinnatud 4000–4300 laskujat aastas. Forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualaks sobivat jõe ala on hinnanguliselt 14,6 hektarit.

Lisaks lubatakse kehtestatud määrusega viimast talve merel, jääalusel püügil nakkevõrkudega püüda 44 sentimeetri (cm) pikkusega koha. Jäävabast merest ja merre suubuvates jõgedest on aga edaspidi keelatud püüda koha, mille pikkus ninamiku tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 40 cm või pikkus ninamiku tipust sabauime lõpuni on väiksem kui 46 cm. Sarnaselt eelnevate aastatega kehtestatakse Pärnu lahel täiendavad kohapüügipiirangud kevad-suvel.

Kehtestatakse ka agariku püügipiirkonnad ja Väikses väinas asuva Tillunire suudmealade keelupiirkonnad. Püügikitsenduste määrus on leitav siit.