Kuusk – jõulupuu ja tervendaja

Kuusevõrseid saab korjata kuni jaanipäevani, kui võrsed on veel pehmed ja mahlakad.

FOTO: Meelis Meilbaum

Kuuseoksi, -okkaid ja -vaiku saab koguda aasta läbi. Eriti sobib selleks just praegune aeg, mil rohelist kraami vähe ja aega rohkem.

Kuuseokastes on C-vitamiini, klorofülli, eeterlikke õlisid, vaike, tanniine, karoteene. Kuuseokastest valmistatud joogid sobivad organismi tugevdamiseks ja külmetushaiguste raviks.

Talvel metsa jalutama minnes võib tuua kaasa kuuseoksi, et neist jõudu andvat jooki teha. Lõigake ära okste tipmised osad, kodus võib neilt okkad eemaldada, mina lõikan oksad 3–4 cm tükkideks ja panen mikserisse. Lisan vett, et oksatükid oleksid kaetud, ja mikserdan 2 min, kuni vesi muutub roheliseks, kurnan läbi sõela ja jook on valmis. Kes soovib, võib mett, agaavisiirupit või rafineerimata suhkrut lisada.

Kuuseokkad kuivavad hästi toatemperatuuril 25–30 kraadi juures. Asetage oksad puhtale alusele kapi otsa vm tolmuvabasse kohta kuivama. Need võivad olla ka vaasis või karbis püstises asendis. Kui oksad kuivanud, siis raputage okkad küljest lahti ja pange purki või kotti. Kuivatatud kuuseokkaid võib lisada teesegudesse, jahvatada mikseris või veskis jahuks ja lisada maitseainena lihale, karaskile, leivatainasse, smuutisse.

Karepa Ravimtaimeaia metsamaitse ürdisool ongi valmistatud kuuseokastest, punest ja pihlakamarjadest koos Himaalaja soolaga. See sobib ahjuprae, peekoniviilude, pajaliha maitsestamiseks suurepäraselt. Pole vaja ei pipart ega muid maitseaineid.

Kevadel ja varasuvel pakub kuusk võrseid, neis pole küll nii palju C-vitamiini ja mineraalaineid kui vanades okastes, aga need on see-eest pehmema ja hapukama maitsega.

Võrseid saab kasutada smuutides ja võietes, neid võib sügavkülma panna, et talvel hea võtta oleks, mikseris peenestada ja lisada karaski, koogi jm küpsetiste sisse, lihamarinaadile jne. Seda saab teha peaaegu jaanipäevani, kui võrsed on pehmed ja mahlakad. Mõned keedavad võrsetest siirupit, aga sellel pole nii tugevat maitset kui vanades okastes.

Kuusevaik tuleb puust välja, kui koor on viga saanud või päikese käes lõhki kuivanud. Ise kogun vaiku just viga saanud puult, võttes seda ettevaatlikult tüve küljest, kuhu vaik koguneb. Selleks saab kasutada laia otsaga nuga. Kasutan vana nuga, mille tera läks pooleks, sellega on hea vaiku tüve küljest võtta. Sobib ka väike pahtlilabidas või peitel.

Parim aeg vaiku koguda on talv või külm aeg – siis vaik ei kleepu. Võib kasutada kummikindaid, et käsi mitte määrida. Kogutud vaik valage üle sulatatud rasva või õliga ja hautage ahjus või pliidiserval, kuni vaik sulab. Siis on terve ruum kuusevaigulõhna täis. Kui õliga teha, tuleb pärast kurnamist sulatatud mesilasvaha lisada: 100 g kohta 10 g. Rasvadest sobivad peaaegu kõik alates searasvast kuni palmi- ja kookosrasvani välja, õlidest on kasutatud oliivi- ja linaõli. Vanasti, kui muid õlisid polnud, tehti ka päevalilleõliga.

Karepa Ravimtaimeaias lisame kuusevaigusalvi sisse varemerohujuurt (toetab rakkude uuenemist) ja paplipungi, mis võtavad sügelemise ära. Ka saialilleõisi võib panna. Siis valame õli või rasvaga üle, nii et õli ulatuks 10 cm üle taimede. Paneme 8 tunniks ahju 90 kraadi juurde. Madalamal temperatuuril lendub vähem eeterlikke õlisid välja. Vanasti keedeti salvi pliidil ja lasti haududa pliidiserval, ja aitas ikka!

Sellist salvi saab kasutada sääse- ja muude putukahammustuste, huuleherpese, kanna- ja sõrmelõhede, pompoonide, vistrike, löövete, psoriaasi, põletuste jm nahahädade korral. Kannalõhed saavad terveks, kui määrida neid esimesel päeval 3–5 korda salviga. Salv sobib ka loomade haavade ja mädapaisete raviks. Lahtise haava peale ei panda salvi ei loomal ega inimesel, vaid määritakse suure haava ümbert.

Lätis on kuuseokastest tööstuslikult toormahla ja jooki valmistatud, seda on nüüd katsetatud Eestiski. Kuuseokkaid võib panna viina või piirituse sisse, lisada kibuvitsamarju, jõhvikaid, pohli, pihlakamarju, sedasi saab mõnusa napsi. Kuuseoksad või -võrsed sobivad joogivette kaunistuseks ja maitset andma. Igal juhul on tegemist väärtusliku loodusanniga, mis meil igaühel otse nina all kasvab.

Kel rohkem huvi, neile soovitan Ain Raali raamatut „Kuula kuuske”. Väga ilus ja hariv lugemine!

Mõnusat katsetamist ja kokkamist. Olge terved ka uuel aastal!

Tagasi üles