Urvastes kogub hoogu kogukondlik ettevõtlus

Airi Hallik-Konnula sõnul osales Urvaste Külade Selts sel suvel üle-eestilises „100 teraviljapeenra” aktsioonis, millest valminud näitus tuuritab nüüd mööda Eestit.

FOTO: Sander Silm

Urvaste südames seisab möödunud sajandi alguskümnenditest pärit väärikas koolimaja, kus paraku lastele tarkuse jagamine lõppes ligi 20 aasta eest. Nüüd tegutseb koolimajas omalaadne külaselts, mille eesmärk on kogukondliku ettevõtluse kaudu külaelule hoogu anda.

Urvaste Külade Seltsi juhatuse liige ja üks peamine mootor on Airi Hallik-Konnula, kes aastaid tagasi kolis Urvaste kanti elama.

Ajakirjandusharidusega noor naine teadis maale kolides kindlalt, et elu, kus maale käiakse ainult magamas, ta endale ei soovi. Samas pole töökohtade nappus maal mingi saladus, mistõttu tuligi luua endale ise töökoht. „Kaalusin varianti hakata ettevõtjaks, samas pole ma klassikaline ettevõtja tüüp. Jah, mulle meeldib ideid genereerida ja neid ellu viia, kuid mulle meeldib seda teha koos teistega,” ütleb ta.

Pikk traditsioon

Urvaste kandi rahval on pikk koostegemise traditsioon – Urvaste Külade Selts korraldab juba üksteist aastat igal kevadel urbanipäeva laata, mis leiab aset Urvaste pastoraadi pargis.

„Urbanipäeva laadast on aastatega kujunenud üritus, kuhu osa müüjaid tuleb päris kaugelt ja kus juba talvel hakatakse uurima, kunas laat jälle toimub,” räägib Airi Hallik-Konnula. Kahjuks ei saa nad osalejate arvu suurendada, kuna pastoraadi ümbrus seab oma piirid.

Kaheksa aastat tagasi tekkis Urvaste ettevõtlikel inimestel mõte hakata külaseltsi egiidi all tootma kama, millest saadud tuluga rahastada külaseltsi ettevõtmisi. Nüüdseks on Urvaste kama jõudnud Selveri ja Biomarketi letile, samuti müüvad Urvaste kama Loona talu, Sangaste Rukki Maja, Tartu ja Pärnu taluturg ning Lõuna-Eesti toiduvõrgustik. 2015. aastal pälvis Urvaste kama parima mahetoote tiitli.

Kuid see pole veel kõik. Koostöös Urvaste koguduse ja Siidrikojaga hakkas külaselts koguduse õunaaia õuntest mahla villima, mida turustatakse ubinavurtsu nime all. Saadud raha eest pannakse õlg alla koguduse tegemistele. Samuti on külaselts turule toomas tervislikke maiuseid, mida nad ise tituleerivad ubinanipsideks ja pohlakeelekesteks. „Kohalik teravili, oma käega korjatud õunad ja metsamarjad on liiga väärtuslikud, et kõik lihtsalt hulgiostjale maha müüa. Parem teeme neist ise midagi head,” sõnab Airi Hallik-Konnula.

Külaselts teeb tihedat koostööd kogudusega, kuna Urvaste kirik oma pastoraadiga on ju kihelkonna süda. Hallik-Konnula märgib, et siinsel rahval on kirikuõpetajaga vedanud. Seetõttu peabki selts urbanipäeva laata just pastoraadi pargis ja õunamahla müügist saadud raha oli projektiraha kõrval suureks abiks vana õunaaia kordategemisel.

Külaselts kui inkubatsioonikeskus

Airi Hallik-Konnula sõnul on nemad Urvastes valinud külaelu edendamise ettevõtluse kaudu, sest omatooted on parim viis kodukohta tutvustada. Teisalt võimaldab kogukondlik ettevõtlus inimestel oma unistusi ägedamast külast kohapeal teoks teha, ilma et peaks kuhugi „päris tööle” minema.

Külaseltsi kasutuses olevast endisest Urvaste koolimajast on praegu saanud omalaadne inkubatsioonikeskus, kus lisaks omatoodete valmistamisele kaasatakse ettevõtjaid ja teenusepakkujaid. Nii tegutseb koolimajas praegu üks käsitööettevõtja, külarahvast teenindavad kokkuleppel maniküürija-pediküürija ja juuksur ning huvi on üles näidanud ka fotograaf. Üks puutöömeister on saanud aga seltsimajast sellise tuule tiibadesse, et pidi ruumipuudusel oma töökoja kolima Setomaale – ühte teise tühjaks jäänud koolimajja.

„Tegime kunagi külaseltsi arengustrateegia ja seda on praegu põnev lugeda, sest siis mõtlesime, et käive võiks olla aastas paar tuhat eurot, kuid nüüd oleme juba käibemaksukohustuslased ja oleme loonud poolteist töökohta,” räägib Hallik-Konnula, kelle sõnul seisab uuel aastal ees uue strateegia loomine. „Meil oleks vaja teenida nii palju, et saaks veel paar inimest tööle võtta ja ega minugi sissetulek projektide juhina pole ju pidev ega teab mis suur.”

MTÜ Urvaste Külade Seltsi käsutuses oleva koolimaja ülalpidamiskulud katab suuresti kohalik omavalitsus, kuna selle eest pakutakse majas avalikke teenuseid, nagu külakino, kultuuriüritused, külakapelli ja rahvatantsijate harjutamisvõimalus, pesupesemisteenus jne. Hoone jooksva remondi ja meeskonna tasustamise eest peab aga hea seisma külaselts, mistõttu seltsile ongi eluliselt tähtis, kuidas maja paremini kasutusele võtta. „Tegelikult kulub tohutu energia mõttetööle, kuidas mõnda üritust korraldada, toiduainete valmistamisel ja pakendamisel on kümneid pisiasju, mida tuleb silmas pidada ja kooskõlastada, vana koolimaja ja sisustuse juures on sada kohe lahendamist vajavat remondiküsimust,” loetleb Hallik-Konnula oma igapäevategevusi.

Ta kasutab külaseltsi tegemistest rääkides mõistet kogukondlik ettevõtlus, sest lisaks loodud töökohtadele moodustab suure osa külaseltsi toodete tarbijaist külarahvas, kes on samas ise innustunud kohaliku toodangu propageerijad.

„Minu käest on küsitud, miks ma ei tee kõike seda eraettevõtjana, kuid kogukondlik ettevõtlus motiveerib mind palju enam. Sellised külaelu edendamise pesad aitavad säilitada paikkondlikku kultuuri ja siduda eri põlvkondi. Mul on hea meel, et näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapital on sotsiaalse ettevõtluse ja kogukonnaettevõtluse käivitamist paljudes paikades toetanud, seda teemat peaks ka riigi tasandil rohkem teadvustama.”

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril II” raames.

Loe ka neid

Tagasi üles