Fendt paneb jala taimekaitsepritside tootmise ukse vahele

Tänu reguleeritavale kliirensile toimetab iseliikuv prits ka kõrges kultuuris taimedele kahju tegemata. Vähene kultuuri kahjustamine on selle põhiline eelis järelveetava ees. Foto: AGCO Group / Fendt / Agriland

Pärast tänavuaastast Saksamaa ja kogu ilma ühte suuremat põllumajandustehnika väljanäitust, Hannoveris peetud messi Agritechnica, hakkavad senised Challengeri taimekaitsepritsid väljuma tehasest Fendti kaubamärgi all.

Edaspidi Euroopas müüdavad kunagised Challengeri märki kandvad iseliikuvad ja järelveetavad pritsid saavad Fendti värvidesse pärast aastapäevad tagasi avalikuks saanud korporatsiooni AGCO Grupp strateegilist otsust, mille kohaselt senini peamiselt traktorite tootmisele keskendunud Fendt hakkab üha rohkem valmistama ka muud põllumajandustehnikat. Nii hakkavad senini Challengeri kaubamärgi all ja kollastes toonides tuntud pritsid kandma Fendti kaubamärki ja need värvitakse Fendtile iseloomulikult roheliseks. See puudutab Euroopa turul müüki tulevaid pritse, Ameerikasse lähevad need endiselt kollaste Challengeridena. Euroopa turule mõeldud pritside tootmine koliti senisest AGCO Grupi Hollandi tehasest Saksamaale.

Prits saab rohelise kuue

Eestisse pole uutes värvides pritse veel jõudnud, esialgu on tehas saatnud siinsele edasimüüjale vaid hinnakirja ja tehnilised andmed. Fendti tehnikat Eestis esindava osaühingu Agriland müügijuht Mihkel Timmermann märgib, et esialgu muutub vaid pritside värv ja kaubamärk, põhimõtteliselt on tegemist seniste Challengeri pritsidega, millest iseliikuvaid on Eesti põllumeeste käsutuses viis.

„Fendt on ametlikult teatanud, et muutub üha rohkem nn full-line põllumajandustehnika tootjaks. Sellest tulenevalt saavad taimekaitsepritsid uue väljanägemise, esialgu nende tehnoloogias midagi ei muutu ja tegu on põhimõtteliselt samade masinatega, mis Challengergi,” selgitab Timmermann. „Fendti pritside, nii iseliikuvate kui ka järelveetavate hea omadus on see, et umbes 80 protsenti nende tootmiseks kasutatavatest sõlmedest ja kuluosadest on ühesugused. Ka ülesehituselt on pritsid sarnased, järelveetaval puuduvad ainult mootor ja jõuülekanne.”

Kui ettevõte peab vajalikuks omada kahte taimekaitsepritsi, on Timmermanni sõnul mõistlik soetada üks iseliikuv ja teine järelveetav. Kuna kõik kuluosad, pihustid, tihendid jne klapivad nii ühele kui ka teisele, mahutid on neil mõlemal kuni 6000liitrised, samuti ühtivad laias laastus kõik tööparameetrid, tuleb sellisel moel kahe masina ülalpidamine odavam.

Vajadus kahe pritsi järele võib tekkida juhul, kui üle tuleb käia üle tuhande hektari põllupinda. Iseliikuva pritsi kliirens on järelveetava omast üksjagu kõrgem, haakes oleva pritsi kliirens on sisuliselt võrdne vedava traktori omaga. Võimalikult kõrge kliirens on tähtis näiteks nisu viimastel pritsimistel või rapsi pritsimisel enne õitsemist, kui kultuur on juba piisavalt kõrge, et traktori põhja all lamanduda.

Taimede säästmine on pritsimise ajal oluline ja iseliikuval pritsil tagavad selle neli pööravat ratast, kusjuures tagumised järgivad ka teravate pöördenurkade korral täpselt esimeste rada. Seega tavalise traktoriga läbi kultuuri sõites tuleb tahes-tahtmata taimi rohkem tallata. Pritsimiseks vajaliku täpse kiiruse seadistamiseks on masinal kaks töörežiimi püsikiiruse valikut.

Lisaks manööverdab iseliikuv taimekaitseprits paremini kui haakes olev. Samas muidugi on hindki teine – kui iseliikuv prits Fendt Rogator 600 maksab umbes 300 000 eurot, siis järelveetav on kaks korda odavam.

„Kui pritsi plaanitakse osta, tuleb mõelda, kas järelveetava jaoks on agrofirmas olemas vaba traktor,” märgib Timmermann. „Kui ei ole ja järelveetava pritsi jaoks tuleks soetada uus vähemalt 200+ hj traktor, siis sellise komplekti hind tuleb juba enam-vähem võrdne iseliikuva pritsi hinnaga.”

Kui põllupinna suuruse järgi arvestust pidada, siis paari-kolmesaja hektari haritava maa haldajal on juba rahaliselt keeruline iseliikuvat varianti üleval pidada ja eelistada tasuks järelhaagitavat. Kui aga regulaarselt on tarvis üle käia juba paar tuhat hektarit, siis peab Mihkel Timmermann iseliikuvat taimekaitsevahendi pritsi asendamatuks.

Vähendab viljakadu

Viimased kaks aastat iseliikuva mürgipritsi uut mudelit kasutanud Jaanus Kiisk, Lääne-Virumaal asuva Otsa talu peremees, soetas selle lisaks tavapritsile paari aasta eest ja ütleb nüüd, et just kultuuri tallamises on vahe väga suur.

Iseliikuv prits on tema sõnul universaalne, millega saab mureta töötada madalas ja kõrges kultuuris. Madalat kultuuri saab tänu reguleeritavale kliirensile ka pritsida madalamalt, 70 sentimeetri kõrguselt. Maksimaalselt on kliirensit võimalik kergitada 1,2 meetri kõrguseks.

„Kui 2015. aastal oli rekordsaak ja raps kasvas mühinal, siis näiteks viimase pritsimise ajal, kui kultuur juba õitses, oli rüps üle kahe meetri kõrge, raps ligi kahemeetrine ning pritsi vedav traktor vajutas kultuuri ikka niipalju vastu maad, et pärast koristamise ajal oli vili iga natukese aja tagant pikali. Siis tuli jälle kombaini haspli kõrgust reguleerida, mis selgelt töötegemist pärsib,” kirjeldab Jaanus Kiisk paari aasta tagust kogemust.

Otsa talus on teravilja all 2500 hektarit põldu ja sel aastal tuli poole hooaja peal ka vana järelveetav prits kasutusele võtta, et kõik üle käia jõuaks. Sellises olukorras on nii-öelda tagavarapritsist muidugi abi, sest hooaja jooksul tehakse põldudele kaks-kolm ringi, mõnikord tuleb aga pritsida isegi neli korda.

Taas leidis kinnitust kultuuri sõtkumise probleem, seda ka põllu otsas ümberkeeramise kohtades ja seda hoolimata sellest, kas haakes oleva pritsi rattad keeravad koos traktoriga või mitte.

„Ma pole otseselt kadu võrrelnud, aga on silmaga näha, et nendest kohtadest tulnud viljal, kus kultuuri on töödeldud iseliikuva pritsiga, ei ole peaaegu üldse rohelist tera sees, põllu otstest pärinev vili on aga rohelisi võrseid täis,” räägib Kiisk.

Fendti uued iseliikuvad pritsid jõuavad Eestisse järgmise aasta kevadtalvel.

Fendt RoGator 655D

• Tootja Saksamaa
• Mootor neljasilindriline Bosch Common Rail turbodiisel AP74-4 Tier IV
• Maksimaalne võimsus 242 hj
• Kütusepaagi maht 320 l, AdBlue paak 100 l
• Maksimaalne kiirus 40 km/h
• Rataste vahekaugus reguleeritav, 1,85 ja 2,25 m
• Poom alumiiniumist, laius 24–36 m
• Mürgipaagi maht 4000, 5000 või 6000 l
• Tsentrifugaalpumba jõudlus 800 l/min
• Hind 300 000 eurot

Allikas: www.fendt.com