Virtsu ettevõtluskeskusest ei saa enklaavi

Visioon Virtsu tulevasest ettevõtluskeskusest. Foto: DAGOpen OÜ

Haldusreform on möödas, välja arvatud mõned vaegtööd. Selgus, et reform mitte üksnes muutis administratiivüksuste piire ja elanike teenindamist, vaid mõjutas ka ettevõtlust.

Olnust olevale

2015. aastaks oli Lõuna-Läänemaa ühe keskpunkti Virtsu patriootidel selge, et rohujuure tasandilt alustamata ei saa suurendada tööhõivet, peatada kohaliku elu allakäiku. Kui sealt kadus kalurikolhoosi Lääne Kalur osakond, jäid tööta sajad inimesed: kutselised kalurid, kalatöötlejad, karusloomakasvatajad ja teised. Nad läksid mujalt tööd otsima.

Vaja oli midagi kolhoosi asemele. Kui küsisin tollaselt Hanila vallavanemalt Arno Peksarilt, kes tuleb ja teeb, vastas ta: „Keegi ei tule. Tuleb endal teha.”

Sestap algatas Hanila Vallavalitsus Virtsu Arenguseltsi taotlusel Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu. Planeering telliti võimekalt arhitektuuribüroolt DAGOpen OÜ. 2016. aastal sai

detailplaneering valmis, seda tutvustati rahvale ja kinnitati Hanila Vallavolikogus.

DAGOpenile anti kaalumiseks viis ettevõtluskeskuse võimalikku asukohta. Sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel valiti nende seast välja 13,73 hektari suurune tühermaa Virtsu aleviku keskel Tööstuse, Metsa ja Uisu tänava vahel. See sobis kõige paremini. Siin on kõige lähemal kommunikatsiooniotsad ettevõtluskeskusega ühendamiseks, siia on rahval kõige hõlpsam tööle käia jne.

DAGOpen kavandas sellele alale tootmis-, lao- ja büroohoonete paikemise, teed, elamumaa, haljastuse jne.

Virtsu ettevõtluskeskusest on huvitatud kogu regioon: Virtsu, Hanila, Kõmsi, Lihula, Koonga, Varbla jt. Kõik nad vajavad uusi töökohti.

Aga Virtsu?

Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo oktoobrikuus Lääne maakonda külastas, oli seal juttu Haapsalu külje alla Kiltsi tööstuspargi ehitamise võimalikkusest. Ei räägitud aga teadaolevalt Virtsu ettevõtluskeskusest.

Nojah – Virtsu ei olnud ju enam Lääne-, vaid Pärnumaa osa. Hanila ja Lihula vald olid sinna läinud. Paraku aeti segi Lääne maakond ja Läänemaa. Maakond on administratiivüksus, Läänemaa aga geograafiline mõiste. Virtsu oli, on ja jääb Lõuna-Läänemaa osaks. Nii et oleks pidanud sedagi käsitlema.

Kasutu kohtutee

Olete ehk isegi märganud, et kui Eestis mõni vähegi kobe projekt käsile võetakse, ilmub kusagilt rühmake rahulolematuid, kes tahavad ettevõtmist nurja ajada.

Nii oli ka Virtsus. Seal tuli kokku viisteist protesteerijat. Nende seas oli muide vaid viis kohalikku elanikku. Nad pöördusid Tallinna Halduskohtu poole eesmärgiga tühistada Hanila Vallavolikogu otsus Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu kinnitamisest. Kohus lükkas kaebuse tagasi. Seejärel anti Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonikaebus Tallinna Halduskohtu otsuse peale. Ka see jäi rahuldamata.

Nii jäi kaebajatele viimane kaebamisvõimalus: Riigikohus. Ei jäetud sedagi kasutamata. Millele nad lootsid? Eelnevad kohtuinstantsid olid oma töö korralikult teinud. Ettevõtluskeskuse pooldajate argumendid olid kaalukamad. Asi pidanuks siililegi selge olema. Pealegi on Virtsu ettevõtluskeskuse rajamine regionaalne, st riigilise tähtsusega projekt. Vaevalt usutav, et riik läheb riigi vastu. Kas Riigikohus seda kaasust menetlussegi võtab? Elame, näeme.

Ettevõtluskeskuse edendajad aga lähevad samal ajal edasi. Ükski kohus pole tööd seisma pannud. Otsitakse rahastajad, uusi keskusesse koonduda soovijaid jne. Kümmekond ettevõtet, kes on selleks soovi avaldanud, on juba olemas.

Enklaav jääb ära

Tähtsam kui minevik on aga tulevik. Kuidas edasi minna?

On vilksatanud isegi pöörane idee moodustada Virtsust Pärnumaa enklaav keset Läänemaad. See mõte küll läbi ei lähe. Eesti ei saa sellega hakkama. Moodustamisega ega elukorraldusega. Võrdluseks: Armeenia ja Aserbaidžaan vaidlevad juba aastaid Mägi-Karabahhi pärast, aga ei midagi. Teadmisi, kogemusi ja oskusi peaks ju kogunenud olema, aga enklaavi ei tule. Eestist ei oleks algatajatki. Nii et jääb ära.

Miks ülepea peab asja keeruliseks ajama, kui saab lihtsamalt? Ettevõtluskeskuse edendajad toetuvad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, väärt partnerid on ka ümbruskonna kohalikud omavalitsused.

Jõudu jätkub

Viimased kohalikud valimised läksid Virtsu ettevõtluskeskusele hästi.

Valimiste eel moodustasid Lääne maakonna Hanila ja Lihula vald ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla uue Pärnu maakonna Lääneranna suure ühendvalla. Selle volikogus on 21 liiget. Võimu võttis Lääneranna Valimisliit, kes sai 14 kohta, seega kaks kolmandikku. Opositsiooni jäänud valimisliit Nelja Valla Ühisjõud ja EKRE võitsid kokku seitse kohta, vastavalt viis ja kaks. Jäme ots on Virtsu ettevõtluskeskuse pooldajate käes.

Hanila kandi meestele langes kuus kohta. Nende seas on 27 aastat edukalt Hanila vallavanemana töötanud Arno Peksar. Nüüd on ta Lääneranna valla volikogu esimees. Hanila Vallavolikogu kauaaegne esimees Mardo Leiumaa on volikogu maaelu komisjoni esimees. Virtsu Arenguseltsi esimees Jüri Mõniste on volikogu kultuurikomisjoni esimees. Nad on kõvad kivid, mis jahvatavad head jahu. Ei nad enne jäta, kui Virtsu ettevõtluskeskus valmis ja tööle pandud. Lisaks on keskusel nii-öelda oma mees Havannas: Haapsalu volikogus on endine Ridala vallavanem, Virtsu ettevõtluskeskuse projektijuht Toomas Schmidt.

Ühel meelel on mõnus minna.