Uus aasta tõi maaelus kaasa rohkelt muudatusi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kõik karjade kontrollid, järelevalve väiketapamajades ja tõendite väljastamine on nüüd täies mahus VTA järelevalveametnikele üle antud ja volitatud arstid jäävad tegema diagnostilisi uuringuid.

FOTO: Urmas Luik

Selle aasta algus tõi muudatusi loomapidajatele ja veterinaararstidele, kutselistele ja harrastuskaluritele, logistikafirmadele ja teistelegi.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektor Indrek Halliste toob välja, et nüüdsest hakkavad VTA järelevalveametnikud tegema kõiki neid kontrolltoiminguid, mida seni tegid volitatud veterinaararstid.

„Pole kahtlustki, et süsteem vajab käivitumiseks aega ja paikaloksutamist,” tõdeb Halliste. „Tänaseni on VTA juures lepingute alusel tööd teinud 86 volitatud veterinaararsti, kes on nii kontrollinud karjasid kui ka teinud loomade diagnostilisi uuringuid. Üle riigi pole need tegevused olnud alati ühetaolised, samuti on esinenud huvide konflikte volitatud veterinaararsti riiklike ametikohustuste ja tema põhitegevuse vahel.”

Nii anti 1. jaanuarist kontrollitoimingud – karjade kontroll, järelevalve väiketapamajades ja tõendite väljastamine – täies mahus järelevalveametnikele üle ja volitatud arstid jäävad tegema diagnostilisi uuringuid. „Ehk kokkuvõtvalt paraneb pikas vaates teenuse kvaliteet,” usub Halliste.

Kuna maavalitsuste uksed on aastavahetusest kinni, on kohalikul omavalitsusel õigus oma korraldusega keelata avalikul veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek. Enne tegi seda maavanem.

Enam ei tohi sõitu alustada veokiga, mille eest pole makstud teekasutustasu. Tasu peavad maksma kõik üle 3,5tonnised veokid, mis sõidavad avalikult kasutatavate teede võrgustikul. Lisaks Eestis registreeritud veoautodele peavad tasu maksma ka välismaal registreeritud veoautod.

„Eesti oli üks viimastest Euroopa Liidu riikidest, kus ei kehtinud teekasutustasu,” selgitab Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus. Tema sõnul peaks teekasutustasu tooma aastas riigile tulu 17 miljonit eurot ja laekunud raha kasutatakse transporditaristu hoiuks.

Tasu mittemaksmisel on järelevalvel õigus teha trahv nii veoauto juhile kui ka omanikule. Lisaks on järelevalvel õigus kõrvaldada juht veoauto juhtimiselt. Juhil ei lubata enne sõitu jätkata, kui veoauto eest on teekasutustasu tasutud.

Maaeluministeeriumi haldusalas lihtsustus otse- ja üleminekutoetuste taotlemine: 2018. aastast muutus otse- ja üleminekutoetuste taotluste esitamine elektrooniliseks. Lisaks muutus elektrooniliseks MAKi pindala- ja loomatoetuste taotlemine.

Samuti jõustus uuendtoitu käsitlev määrus, mille eesmärk on lühendada uuendtoidu turustamise loa saamiseks kuluvat aega ja lihtsustada kolmandates riikides traditsioonilise toidu turustamist. Maaeluministeeriumi hallatav riigiasutus Maamajanduse Infokeskus liideti 1. jaanuarist Põllumajandusuuringute Keskusega.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas toimuvatest muudatustest tasub teada, et ahvenapüügile on kehtestatud päevalimiit. Nimelt tohib harrastuspüüdja nüüdsest ööpäevas välja püüda kuni 15 kilo ahvenat. Muudatuse eesmärk on piirata harrastajate poolt püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ehk musta kalaturgu ja hoida ahvenavaru stabiilsena.

„Kehtestatud päevane ahvenakvoot on piisav, et kalast jagub nii endale kui ka pidulaua katteks. Seega ei riku piirang harrastuskalastajate õigusi ega võta neilt ära õigust kalapüügiga endisel viisil tegeleda,” ütleb keskkonnaminister Siim Kiisler.

Uuringu põhjal püüavad harrastuskalastajad aastas merest ja Peipsi järvelt üle 800 tonni ahvenat. Kogus on tõenäoliselt veelgi suurem, sest aktiivseid harrastuskalastajaid on üle 60 000. „Harrastuslik kalapüük ei tohiks olla midagi muud kui kirglik hobi ja mõnus ajaveetmine. Kui on soov kalakaupleja olla, siis tuleb seda teha kutselise kalurina, mitte hõlma alt,” ütleb Kiisler.

Uuest aastast peavad kalastuskaardi alusel kala püüdvad harrastuspüüdjad esitama püügiaruande. Kui eelmise kalendriaasta kohta on püügiaruandeid esitamata, uut kalastuskaarti ei väljastata.

Alates jääminekust 2018. aasta kevadest on koha alammõõt kõikide püügivahenditega ja aasta ringi 46 sentimeetrit. Nimetatud mõõt kehtib merel ja sinna suubuvates jõgedes nii kutselisel kui ka harrastuslikul püügil.

Koha alammõõdu tõstmise vajaduse kohta esitasid teadlased ettekanded juba 2015. ja 2016. aasta kevadistel kalurite koosolekutel. Alammõõdu tõstmine on vajalik kogu Eesti rannikumere kohavaru kaitseks, kuna osa potentsiaalsest kudekarjast püütakse välja enne, kui kalad jõuavad esimest korda kudeda.

Teadlaste hinnangul on Pärnu kohavaru juba aastaid kehvas seisus. Aastatel 2012–2015 oli keskmine kohasaak Pärnu lahest ligi 122 tonni aastas, kuid teadlaste arvutuste kohaselt toodaks laht heaperemeheliku majandamise juures püügiks vähemalt 340 tonni koha aastas, heal aastal rohkemgi.

Tagasi üles