Sajandaks aastapäevaks kavandatud mullune rukis andis hea saagi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Meelis Meilbaum/Virumaa Teataja/Scanpix

Rukis andis tänavu korraliku saagi, selgub aktsioonis «100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile» osalenud rukkikasvatajate tagasisidest. Hilinenud saagikoristus ja ebasoodsad ilmaolud ei lubanud aga tänavu rukist külvata samas mahus mullusega.

«EV100 aktsioonis osalenud põllumeeste keskmine rukki saagikus tavapõllumajanduses oli tänavu 6251 kg/ha (kilogrammi hektari kohta), kuid kõige edukamate rukkikasvatajate keskmine hektarisaagikus ulatus koguni 7000-9000 kilogrammini,» kommenteeris põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus aktsioonis osalenud põllumeeste tagasiside tulemusi.

Sõrmus lisas, et aktsioonis osalenud 13 mahetootja keskmine rukki saagikus aidakaalus koristuspinnalt oli 2097 kg/ha. Edukamate mahetootjate saagikus ulatus aga 3000-3500 kg/ha.

Rõhuv enamus tagasisidet andnud 46 rukkikasvatajast hindas tänavuse aasta rukkikasvatuse õnnestunuks, kuid kasvatajate hulgas oli ka neid, kellel rukkikasvatus tänavu ebaõnnestus. Kokku said tagasisidet andnud tavarukki kasvatajad 13 307 tonni rukist, millest 62 protsenti suudeti koristada toidukvaliteedis. Mahetootjate rukki kogusaak ulatus 800 tonnini, millest 78 protsenti oli toidurukki kvaliteedis.

Tulevik teeb murelikuks

Sõrmuse sõnul teeb tulevikku vaadates pisut murelikuks, et hilinenud koristus takistas rukki külvamist, mistõttu võib prognoosida, et rukki koristuspind jääb järgmisel aastal tänavusega võrreldes tagasihoidlikumaks. Kui tänavu ulatus küsimustikule vastanud tootjate rukki koristuspind 2583 hektarini, siis tänavu külvati vaid 2006 hektarit rukist. Külvipind moodustab seega 78 protsenti tänavusest koristuspinnast.

Küsimustikule vastanud rukkikasvatajatel moodustas rukki pind ettevõtte põllumajandusmaa kogupinnast keskmisena 9 protsenti, seejuures mahetootjatel oli vastav näitaja 11 protsenti.

Küsimustikule vastas 46 aktsioonis osalenud rukkikasvatajat, nendest 30 kasvatasid tavarukist, 13 maherukist ja 3 vastajat ei kasvatanud rukist ärilistel eesmärkidel. Kokku osales EV100 pühendatud aktsioonis 90 põllumeest.

Mis toimub?

Eesti Rukki Selts algatas 2016. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise, mille eesmärgiks on hoida elus eesti rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone, pärandades ka uutele põlvkondadele austuse leiva ja leivavilja vastu. Aktsiooniga tehakse juubelikingitus Eestile.

24. augustil 2016 korraldati suur külvipäev, millega sai ülemaaline rukkiaktsioon alguse. EV100 esimese rukkipõllu külvas rukkikuningas Hans Kruusamägi Lääne-Virumaal. Aktsiooni raames külvasid põllumehed üle Eesti kokku 134 rukkipõldu.

Kõik aktsiooniga liitunud rukkikasvatajad said 2017. aasta suve hakul oma juubelipõldude tähistamiseks vastava viida, et ka tarbijad näeksid, kust tuleb Eesti juubeliks valmiva leiva küpsetamiseks kasutatav rukis.

15. augustil 2017 korraldati pidulik rukkilõikus Simunas, kus rukkikuningas Hans Kruusamägi lõikas oma eelmise aasta augustis külvatud rukkipõllult sümboolselt esimese rukkivihu, tegelik rukkilõikus algas alles septembri alguses.

AS Tartu Mill on tänaseks juubelipõldudelt kogutud rukkist valmistanud leivajahu, mida saavad Eesti sünnipäeva puhul rukkileiva küpsetamiseks kasutada kõik pagaritööstused ja koduleiva küpsetajad.

AS Leibur kasutab juubelipõldudelt koristatud rukkist valmistatud jahu Eesti ühe kõige populaarsema leiva Rukkipala küpsetamiseks. Rukkipala kannab alates novembrist ka EV100 logo koos lausega «100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!».

Tagasi üles