Paneme jõulupuu aeda kasvama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Neeva aia okaspuude näidispeenar rajati kümmekond aastat tagasi, et ostja saaks ettekujutuse, millised pisikesed potipuud tulevikus välja näevad. Peenra esiservas kasvavad kaks koonust on Kanada kuused ʻConica’ ja ʻSander’s Blue’.

FOTO: Urmas Luik

Jõulude ja aastavahetuse ajal lisab koduaeda rõõmsat meeleolu värviliste tuledega ehitud elav jõulupuu. Iga aastaga näeb tulesäras puid järjest enam.

Kui keegi kardab, et elavale puule ei pruugi elektriga töötavad valgusketid meeldida, siis Luua arboreetumi aednik Neeme Murka arvab, et vanemat tüüpi soojaks minevad pirnid võisid puid häirida, aga moodsad leedtuled puudele halba ei tee. „See on ju hoopis hea, kui me ei pea elusat kuuske maha saagima, natukeseks ajaks tuppa tooma ja siis jälle välja viskama,” sõnab ta.

Talvel on aiasõbral aega rahulikult mõelda, mida uut oma aias uuel hooajal kasvatada ning viimased lumevaesed talved on näidanud, et just okaspuud muudavad me talved ilusamaks. On ju pool aastat järjest mustavat püsilillepeenart kurb vaadata, aga okaspuud muudavad aia kogu aasta roheliseks.

Kasvavad aeglaselt

Oma aia tulevast elavat jõulupuud planeerides tuleb esmalt arvestada, et reeglina kasvavad okaspuud väga aeglaselt. Kõige kiirem variant oleks mõni elupuu, näiteks ʻBrabant’, mida siis kääridega soovitud vormis hoida. Kel kannatust, leiab puukoolist kuuse-, nulu- ja kadakasorte, mis aja jooksul ilusaks puuks kasvavad.

Murka räägib, et tema käest on aja jooksul väga palju küsitud, milliseid okaspuid sobib aias kasvatada. „Tuleb arvestada, et mõned puud kasvavad väga suureks,” toob ta välja. „Pigem valige ikka mõni kuuse vorm, need on aeglasema kasvuga – algul ehite ära väikese puukese ja iga aastaga on see natuke kõrgem.”

Kuuse vormide seas on selliseid, mis jäävad kerakujuliseks ja osa kasvab koonusekujuliseks. „Üks väga ilus ja aeglasema kasvuga on hariliku kuuse vorm ʻBarry’,” pakub Murka. Tal endal on koduaias kasvamas kaks 30aastast ʻBarryt’, mis praeguseks on sirgunud kolme-neljameetriseks ja palju juurde ilmselt enam ei tule.

Väga ilusa koonuse kasvatab Kanada kuusk ʻConica’, paraku on see on väga aeglase kasvuga ja varakevadel kipub päike neile liiga tegema, isegi vanadele puudele.

Pärnus Neeva aias on okaspuude näidispeenras kõrvuti kasvamas kaks Kanada kuuske, mis istutatud kümmekond aastat tagasi. Praegu on need vaevu meetrikõrgused. Üks juba laialt tuntud ʻConica’, teine ‘Sander’s Blue’, mis oma sinaka ja väga tiheda võraga paneb ilmselt iga aiasõbra silma särama – puu on tõeliselt ilus, justkui samblaga kaetud.

Tegelikult on kolmas Kanada kuusk veel seal kasvamas, aga see näeb välja üpris õnnetu, sest puu keskosa on päikesepõletusest pruun. Neeva aia juhataja Merike Lepik räägib, et kui puul on väikesed kahjustatud laigud, siis puu aja jooksul taastub. Tõsi, see võtab palju aega.

Samas okaspuupeenras on tõeline pilgupüüdja torkav kuusk ‘Iseli Fastigiate’. See puu kasvab tavaliselt 2–3meetriseks, ideaalsetes tingimustes maksimaalselt viis meetrit kõrgeks. Selle oksad ei kasva laiuti, vaid hoiavad pisut ülespoole, kasvades ilusti vormi ja puu on justkui hõbedane küünal. Täiskasvanud puu on ehk kuni meeter lai.

Väga populaarne torkav kuusk on ʻBlue Diamond’, mis on sinakas-hõbedane, kuni kolm meetrit kõrge ja kaks lai ning hoiab ilusti koonuse kuju. „Ideaalne jõulupuu väikesesse aeda,” kiidab Lepik.

Ilus ja suhteliselt madalakasvuline okaspuu on Korea nulg, see on teistest nulgudest aeglasema kasvuga ja kannab väga dekoratiivsed käbisid. Näiteks Korea nulg ‘Blue Emperor’ on 15aastaselt 2–3 meetri kõrgune, aga sinakaslillad käbid on püsti juba isegi 30–40sentimeetrisel taimel.

Tänapäeval räägitakse, et potis kasvavaid puid võib istutada kogu hooaja jooksul, nii ongi, aga siiski oleks okaspuudele parem, kui need saavad püsivale kasvukohale juba kevadel. Siis jõuavad need kindlasti korralikult juurduda ja järgmise talve probleemideta üle elada. Sügisel istutades tuleb erilise hoolega jälgida, et puu saaks piisavalt vett. Kui ʻConica’ on päikese suhtes hell, siis teised okaspuud taluvad päikest ilusti. Varjus jäävad okaspuud kiratsema. „Okaspuud ei taha olla, jalad vees,” rõhutab Lepik.

Metsakuusk sobib ka

Tegelikult saab jõulupuuna aias kasvatada ka tavalist harilikku kuuske, mis näiteks kuskilt kraavi kaldalt välja kaevatud. Soovitud kõrgusesse kasvanud puul tuleks latv maha lõigata ja võra ümberringi koonusekujuliselt pügada, nii kasvab ilus ja tihe võra. „Kuusk üritab küll uut latva kasvatada, aga see tuleb ära piirata ja saab küll kärpimisega ilusa puu,” kinnitab Murka.

Vanemates aedades on näha palju suuri hõbekuuski ehk torkavat kuuske, mis varjavad akende ees valgust ja on alt koledaks laasunud. Murka tõdeb, et kui torkav kuusk on noor ja oksad maani, on see puu tõeliselt ilus, aga suuremaks kasvades kipub alt laasuma. Teatud ajani võib seda puud edukalt kasvatada, aga siis tuleks see välja vahetada.

„Aednik peab vahel julm olema: kui taim hakkab sinu elu segama, siis tuleb see välja vahetada,” sõnab Murka. „Ei tohi jääda kurtma, et kuidas ma ta maha võtan, kui nii kaua on kasvanud.”

Täpselt samamoodi ei julge osa aiapidajaid taimedele kääridega ligi minna. Seda ei maksa karta, sest okaspuud lähevad lõigates tihedamaks ja ilusamaks. Kuusk, nulg, elupuu kadakas – kõik need tahavad lõikamist. Ainult männi puhul tuleb arvestada, et kärpida tohiks vaid sama aasta kasve poole võrra. Kui eelmise aasta kasvu pealt maha võtta, siis sealt uut kasvama ei hakka ja võib jääda auk.

Tagasi üles