Mida räägivad meile korstnapilved?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Erik Prozes / Postimees

Fumulus ehk korstnapilv (põhivormiks enamasti kihtrünkpilved) on pilved (veetilkade nähtav kogum), mis tekivad korstnast tuleva veeauru sisaldava kuuma gaasi jahtumisel, laiemas tähenduses – mistahes nähtav «ollus» korstna kohal. Vaiksete ja külmade ilmadega on korstnapilved aktuaalne teema. Püüan seda nähtust lähemalt tutvustada.

Korstnapilv – fumulus – on sulandsõna kahest sõnast fume ja Cumulus, tähistades mitteametlikult pilvi, mis tekivad soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnatest väljuvast veeaurust. Kui kuum gaas atmosfääri jõuab, jahtub see tunduvalt ja seetõttu veeaur kondenseerub (fumulus’t peetakse pyrocumulus’e vormiks). Seetõttu nimetatakse seda eesti keeles ka korstnapilveks. Uues WMO pilveatlases: pilved võivad moodustuda ka lokaalsetest looduslikest teguritest või inimtegevuse tagajärjel: Homogenitus – pilved võivad areneda inimtegevuse tagajärg,  näiteks, elektrijaama jahutusseadmetes moodustunud Cumulus homogenitus – Cumulus mediocris homogenitus (Cu med hogen). Seega on viimaks ametlikult ja rahvusvahelisel tasandil neile nimetus antud!

Millised võivad olla korstnapilved? Nii võib vaikse ja jaheda ilmaga, kui temperatuur kõrgusega kiiresti langeb (näiteks mõnel külmal vaiksel märtsi keskpäeval), korstnapilv ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve või kihtrünkpilve. Kui on pakaseline ilm ja tugev inversioon, siis võib see moodustada «vulkaanipurskepilve», mis võib väga kaua, isegi tunde püsida. Seega kuulub see põhimõtteliselt vertikaalselt arenevate pilvede hulka. Just inversiooni- ja isotermiakiht on sageli see, mis hoiab korstnapilve koos, kuid samas peab olema tuulevaikus.

Inversioonikiht tähendab seda, et seal vertikaalsuunas õhutemperatuur tõuseb, vastupidi tavalisele olukorrale, mille puhul temperatuur ülalpool langeb. Isotermiakihti iseloomustab aga õhutemperatuuri muutumatus vertikaalsuunas. Mõlemad kihid takistavad pilvede arengut kõrgusse ja sunnivad neid laiali valguma.

Seega näitavad püsivad ja ülalt lamedad korstnapilved stabiilset kihistust – inversioonikihti, mis piirab pilve arengut püstsuunas. Kui on kindlasuunaline õhuliikumine, siis võib moodustuda korstnapilvetekk, millel on vahel ribiline või lainjas ehitus. Tuulevaikuse korral on korstnapilv luuakujuline, vulkaanipurskesarnane või lihtsalt üks kogum miskit, mis võib näida väga räpane ja atmosfääri saastav. Kui isotermia- ega inversioonikihti ei ole, võib näha ühtlast ülepoole kerkivat sammast või «juga», mis vahel isegi laieneb ülemises osas.

Korstnapilvede kohta on koguni ilmavanasõnu: «Langeb korstna suits alla, tuleb vihma» ja «Kui suits korstnast ilma tuuleta alla langeb, siis tuleb varsti sadu.» Üks võimalikke selgitusi on õhuniiskus: niiske õhk on väiksema tihedusega, seepärast mõjub korstnast tulevale kuumale gaasile nõrgem üleslükkejõud.

Tagasi üles