Ingver külmarohuks ja lillepotti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Ingver on ülikasulik taim: teeb piparkoogid vürtsikaks ja tõrjub talvel hästi külmetushaigusi. Kui ingverit on koju korraga rohkem varutud, siis võib juhtuda, et mõni risoomijupp läheb kasvama ja nähtvale ilmub roheline võrse. Selline risoom tasub mulda pista – sedasi võite endale mõneks ajaks saada huvitava toataime.

Roogade maitsestamiseks ja tervise turgutuseks on üsna odavat ingverit muidugi mõistlikum poest osta – ise ei jõua seda vist ilmaski nii palju kasvatada, kui ära kulub. Indias ja Hiinas, mis on maailma suurimad ingveritootjad, on selleks palju paremad tingimused.

Ingver on pärit troopilisest Aasiast. Kust just, see ei olegi päris kindel, kuid Aasias on seda kasulikku taime kasutatud tuhandeid aastaid ning ka Euroopas on ingver üks varaseim laia levikuga idamaiseid vürtse. Piisavalt soojust, niiskust ja valgust on ingveri viljelemiseks lisaks Lõuna- ja Kagu-Aasiale ka Kariibi mere piirkonnas, Austraalias, Lõuna-Ameerikas ja mitmes Aafrika riigis. Menukat ingverit kasvatatakse nüüd kõikjal troopikas nii tarbe- kui ka ilutaimena. Ingveriliste (Zingiberaceae) suurde sugukonda kuuluvad lisaks ingverile veel kardemoni, kalganirohu, roskea ehk käppingveri, kostuse, kurkuma jt taimeperekonnad.

Harilik ingver (Zingiber officinale) kasvab troopilises kliimas rohkem kui kahe meetri kõrguseks taimeks. Justkui lapikutest omavahel liitunud mügarikest koosnevast risoomist kasvavad mitmeaastasel ingveril välja vahelduvalt paiknevate ning aluselt ja tipust kitsenevate lehtedega varred. Ingver meenutab tuttavamatest taimedest ehk kõige rohkem kõrkjaid. Madalamatele lehtedeta võrsetele moodustub ingveril tihe käbi moodi õisik, kus puhkevad õrna lõhna ja keeruka ehitusega õied, milles on nii kollaseid kui ka punaseid osi. Kõige rohkem meenutavad need ehk mõne orhideeliigi õisi. Õisikus sisalduvail eeterlikel õlidel on putukaid peletav toime. Taim kasvab umbes üheksa kuud, seejärel algab puhkeperiood ja ingveri maapealne osa kolletub. Siis on aeg saak kokku koguda.

Kui kasvataks ise

Kui tahate kodus ingverikasvatust proovida, ostke ökopoest katsetusteks mõned pringid ja siledad risoomijupid, sest kuivusest kortsuliseks tõmbunud risoomid kasvama ei lähe. Kasvujõu virgutamiseks võiks risoome esmalt ööpäev vee sees hoida.

Hästi peaks kasvama minema risoom, millel on juba näha kasvupung(i) ja juuri. Nende kasvatamiseks on soovitatud panna risoom sooja kohta (23–25 kraadi) veenõu kohale, nii et risoom ei ulatuks vette. Vees ligunedes võib risoom mädanema minna ja siis tuleks ka vett sageli vahetada. Anumale vee kohale saate risoomi panna näiteks pikema terava otsaga tiku abil: torkate tiku risoomist läbi ja toetate tiku otsad veeanuma servadele. Umbes nädalaga võiksid pungad ja juured välja ilmuda, mõnikord läheb unustatud risoom ju kasvama ka ilma igasuguse ettevalmistuseta. Risoomist on kenasid taimi kasvatatud ka neid lihtsalt lillepotti niiskesse mulda pistes.

Horisontaalselt potti sätitud risoom katke pealt ainult õrna mullakihiga või jätke osa risoomist isegi mullast välja. Kohe ei tasu risoomi ka suurde anumasse kasvama panna, sest kastes võib seal keskkond liiga niiskeks kujuneda. Umbne niiskus on ohtlik, sest ka liigniiskes mullas läheb risoom kergesti mädanema. Kui pistate mulda mitu risoomi, siis on lootus, et mõni neist ilusti kasvama läheb, suurem. Mõnikord kasvavad võrsed paarikümne sentimeetri kõrguseks, kuid näevad kehvad välja ja kuivavad siis ikkagi ära. Praegu mulda pandud risoomist kasvanud taime võib kevadel suuremasse anumasse viljakasse ja vett hästi läbilaskvasse mulda ümber istutada. Suveks võib sooja- ja niiskuslembese ingveri kolida kasvuhoonesse või õue tuulevarjulisse paika. Kui ingverile pakutud tingimused meeldivad, siis viskab taim jõudsalt kasvu (kasvab vähemalt meetriseks) ja võib-olla näete suve lõpul ka taime põnevaid õisi. Öökülma taim ei talu. Kui ingver end sügisel puhkama seab, keerake pott kummuli ja uurige, kui palju risoom on kasvanud ja kasutage see ära.

Aitas isegi sõltuvuse korral

Põhjaliku ülevaate ingveri keemilisest koostisest ja taime tervistavatest omadustest leiate huvi korral Ain Raali teosest «Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest».

Ammusest ajast on ingverilt abi otsitud külmetushaiguste, hambavalu, sooleparasiitide, kõhulahtisuse, puhituste jt kõhuhädade, reuma, podagra, põletike, palaviku, kurguvalu ja köha korral ning immuunsüsteemi ja südame turgutuseks. Ingver muudab ka vere vedelamaks. Külmetuse korral tasub ingverit pruukida taime veresooni laiendava, soojendava ja higistama ajava mõju pärast.

Nii et kui tunnete külmavärinaid või muid viirushaiguse lähenemist kuulutavaid vaevusi, keetke ruttu ingveriteed. Tehke suur kruusitäis musta teed, lisage sinna pisut tükeldatud ingverit, sidruniviil, ½ tl kaneeli ja mett ning jooge soojalt.

Hea on ka vürtsikas ingverijook. Pange vesi keema (näiteks kaks suurt kruusitäit). Purustage ½ tl musta pipart. Kui vesi keema läheb, lisage sinna pipar, natuke kaneelikange, muskaatpähklit ja nelki, 3 tl musta teed ja tükeldatult 10 cm pikkune jupp ingverit. Keetke umbes 10 minuti. Siis lisage joogile umbes ¼ kruusitäit piima. Kurnake piparkoogimaitseline jook läbi sõela kruusi, maitsestage mee või fariinsuhkruga ja jooge kuumalt. Olemine tõesti paraneb.

Algava köha korral võtab röga lahti ingveriplaaster. Segage omavahel kokku natuke riivitud ingverit, mett, oliiviõli ja jahu. Määrige paks segu ööseks rinnale või seljale ja katke marliga.

Väga hästi aitab ingver ka iivelduse ja peapöörituse korral. Tükike ingveririsoomi (sobib ka suhkrustatud ingver, ingverikomm ja -pulber) võiks seega käepärast olla nii raseduse alguskuudel kui ka mere- ja lennureisile minnes või mägiteedel ringi sõites. Ühe kommi võiks igaks juhuks põske pista ka häda ennetavalt. Mina võtan reisile alati kaasa Indoneesias tehtud kommi Sina Ginger Candy, mille valgel karbil on kasvava ingveritaime pilt.

Olen ingveriusku ja katsetan selle mõju enda peal hea meelega seepärast, et mulle meeldib ingveri maitse, liiatigi aitas ingver mul lahti saada nätsunärimise sõltuvusest. Jätsin aastaid tagasi suitsetamise maha ja tahtsin siis rumala peaga oma meelekindlust veel Nicoreti närimiskummi abil tugevdada. See oli suur viga, sest sain ootamatult hoopis uue sõltuvuse, kuigi nätsutamine pole mulle kunagi meeldinud. Sellest aitas üle ingver. Vist neljal-viiel hommikul pistsin nätsu asemel põske ingveritüki ja närisin seda. Rohkem polnudki vaja.

Ingver on väga levinud India, Hiina, Jaapani, Tai jne köögis. Ingver annab näiteks lihale hea lõhna ja pehmendab seda. Ingver sobib nii soolastesse kui ka magusatesse roogadesse, seda lisatakse hautistele, kastmetele, vokiroogadele, suppidele, jookidele ja magustoitudele. Kui teil pole neeru- ja pankreasehaigust või haavandtõbe, mille korral on ingver vastunäidustatud, siis võib eeskuju võtta Confuciusest, kes olevat uskunud, et ingver pikendab eluiga, ja maitsestanud ingveriga pea kõiki toite.

Tagasi üles