Kus tohib kuuseoksi murda?

Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Jõulukuul tuuakse tuppa kuuseoksi ja viiakse surnuaiale lähedaste hauale. Maa Elu uuris, kus tohivad kuuseoksi murda need, kel oma metsa pole.

Metsaseadus lubab dekoratiivoksi koju või surnuaiale viimiseks varuda riigimetsast ning piiramata ja tähistamata erametsast. 

Kui aga metsa ääres on silt «Eramaa», ei tohi sealt oksi murda. Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ütleb, et kui eramaa on piiratud või tähistatud, on selle läbimiseks ja sellel viibimiseks vaja omaniku luba. «Seega kui juba üksnes maatükil viibimiseks on tarvis omaniku luba, ei või sealt ammugi kuuseoksi varuda,» rõhutab ta.

Kui lähete metsa kuuse- ja männioksi tooma, jälgige, et te puid ei rüüstaks ja lõigake pigem vanemate puude alumisi oksi. «Isegi kui metsmaa on tähistamata, on see ikka kellegi omand, seega suhtuge metsa ja selle omanikku lugupidamisega ning ärge jätke sinna püsivaid jälgi,» räägib Vändra metsaühingu juhatuse liige Kadri Kukk.

Sobiva puud, millelt oksi lõigata, leiab kraavipervelt või vana metsa äärest, seal on oksad tugevad ja tihedalt okkaid täis. «Oksad valige puu külgkasvudest, ärge võtke kasvava puu latva. Lõige tehke tüve lähedalt,» õpetab Kukk. «Mõistlik on oksi varuda mitmelt puult, mitte ühte puud paljaks koorida.» Oksi soovitab Kukk murdmise asemel hoopis lõigata teravate aiakääride või noaga, sest sirge lõige kahjustab taime palju vähem kui murdmine. «Kuna okaspuud eritavad vaiku ning okkad on teravad, soovitan okste varumisel kasutada kindaid,» lisab ta.

Ehkki seaduses ei ole täpselt kirjas, kui palju tähistamata ja piiramata erametsast dekoratiivoksi võtta võib, ei tohi metsa püsivaid jälgi jätta, seega murdke puult vaid mõned oksad. «Massiline okste varumine pole kindlasti aktsepteeritav,» ütleb Aun.

Kukk täpsustab, et okste enda tarbeks varumine metsaomanikele otseselt suurt kahju teinud ei ole, küll aga sellega kaasnev, näiteks metsa jäetud prügi, samuti mootorsõidukiga metsas sõitmine.

Kui eramaal on võõras oksi murdes kuuse korralikult ära rikkunud või selle luba küsimata maha saaginud, siis võib maaomanik sellest teavitada keskkonnainspektsiooni, kes saab olukorra fikseerida, süüdlase tuvastamise korral trahvi teha ning keskkonnakahju esinemisel ka selle sisse nõuda. «Omanik peab kahju tekitaja vastu nõude siiski ise esitama,» selgitab Aun. «Kui kahju tekitaja vabatahtlikult kahju ei hüvita, siis paraku tuleb enda õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda.»

Ja veel – kui lähete oksi tooma raielangilt, jälgige hoolikalt, et alal ei oleks töötavaid masinaid.