Eesti hekkide edetabel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hariliku aroonia hekk pakub sügisel ka maitsvaid marju.
Hariliku aroonia hekk pakub sügisel ka maitsvaid marju. Foto: Taavi Alas

Talvel on õige aeg mõelda, milline hekk sobiks kõige paremini uue maja või aiaga. Hekk peab kaitsma, pakkuma silmailu ja selle hooldamine ei tohiks liiga raske olla. Milline on Eesti oludes kasvavate hekkide edetabel?

Eesti linnade uuselamute aedades võib näha hekina kasvamas põhiliselt elupuid, kuid tegelikult on Eesti puukoolides hekipõõsaste ja -puude valik palju suurem.

Et inimestel oleks uue hooaja eel inspiratsiooni ja värskeid mõtteid, soovitavad kolm eksperti – Juhani Puukooli omanik Tiit Juhani, Eesti Dendroloogia Seltsi juhatuse liige, RMK taimla- ja seemnemajanduse osakonna seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson ning Nurga Puukooli omanik Rudolf Pehter Maa Elu lugejale, milline hekk kuhu sobib ning millise heki võiksite saabuval kevadel oma aia äärde istutada.

Alvar Peterson rõhutab, et heki kasvatamise kohta on tegelikult raske üheseid vastuseid anda, sest kõik sõltub sellest, kui palju on aias ruumi, kui kõrge peaks hekk olema, mis kasvukeskkond on rajatava heki all ja ümber jne.

Kõige paremini aeda kaitsev hekk (tuulte, pilkude jm eest)

Tiit Juhani:

1. Harilik kuusk

2. Harilik elupuu 'Brabant'

3. Läikiv tuhkpuu (kaitseb pilkude eest).

Alvar Peterson:

1. Hariliku kuuse hekk

2. Harilik elupuu (selle sordid)

3. Viirpuu liigid.

Rudolf Pehter:

1. Elupuude eri sordid

2. Hariliku kadaka, kaljukadaka sordid

3. Jugapuu (sobib varjulisemasse kohta).

Väga huvitava okaspuuheki saab ka lehisest, kuid peab arvestama, et lehis viskab okkad maha. Lisaks sobivad harilik kuusk, samuti mõned teised kuuse ja nulu liigid. Kõrgemaid lehtpuuhekke saab sirelitest ja viirpuudest. Madalama heki annavad põisenelad, tuhkpuud, mage sõstar. Ranniku lähedal, kus pehmem kliima, võib proovida ligustriini, pööki või valgepööki.

Kõige ilusam hekk

Tiit Juhani:

1. Lodjap-põisenelas 'Nanus' (madal pügatav hekk, sobib ka koos madalate punaselehiste lodjap-põisenela sortidega, nagu 'Little Devil', 'Little Angel' jt)

2. Põõsasmaran (vabakujuline hekk, kõige pikem õitseja, eriti sobivad hekiks kollase-, valge- ja roosaõielised sordid)

3. Toompihlakas (rikkalik õitsemine, söödavad viljad ja ilus sügisvärv).

Rudolf Pehter:

1. Jugapuu, kui on korralikult ja regulaarselt lõigatud

2. Harliku kadaka sammasjatest sortidest hekid

3. Lehis – omapärane, mitmeid kordi värve vahetav hekk.

Kõige kiiremini kasvav hekk

Tiit Juhani:

1. Lehis (kasvatada pügatava hekina, nii Jaapani kui ka Euroopa lehis sobivad)

2. Harilik sarapuu (võib kasutada ka punaselehist sorti 'Red Zellernut')

3. Üheemakaline viirpuu (savikal mullal).

Alvar Peterson:

Üsna kiiresti kasvavad samad liigid, mis ka kaitsevad aeda, aga lisaks neile:

1. Kontpuu

2. Lehis

3. Magesõstar.

Rudolf Pehter:

1. Elupuu 'Brabant'

2. Ungari sirel

3. Harilik kuusk.

Parim söödavate marjadega hekk

Tiit Juhani:

1. Harilik aroonia (väga hinnatud ja kasulikud marjad, mis on viimastel aastatel jälle populaarsust kogunud)

2. Söödav kuslapuu (uued sordid on väga maitsvate viljadega ja on esimesed marjad aias, tavaliselt valmivad juunis enne maasikaid)

3. Toompihlakas (eriti viljapuudeks aretatud sordid 'Smokey', 'Northline', 'Thiessen' jt).

Rudolf Pehter:

1. Viirpuu

2. Aroonia

Kõige eksootilisem hekk, mis sobib Eesti kliimasse

Tiit Juhani:

1. Sammasõunapuud (eri sordid, võib istutada tihedusega 0,7–1 m)

2. Tömbilehine viirpuu 'Paul’s Scarlet' (vabakujulisena, karmiinpunased täidisõied juunis)

3. Vabakujuline segahekk (istutada vaheldumisi väikeste gruppidena erinevaid põõsaid, mis eri aastaajal rõõmustavad aednikku vaheldusrikkusega ning meelitavad lõhnavate õite ja viljadega aeda linde ja liblikad.

Sobilikud liigid on veel ebajasmiin, lodjapuu, viirpuu, kontpuud, deutsia, sirelid jne.

Alvar Peterson:

Eksootika tagaajamine on üsna riskantne ja majanduslikult kulukas. Istutada ja hekiks kujundada võib peaaegu kõiki meil elus püsivaid liike, aga kas sel tegevusel sügavat mõtet on, jäägu igaühe enda otsustada.

Rudolf Pehter:

Ranniku lähedal, kus pehmem kliima, võib proovida järgmisi:

1. Ligustriin

2. Pöök või valgepöök

3. Samuti võiks julgemalt kasutada värvilisi elupuuvorme (kollased ja kirjud vormid).

Vähim hoolt nõudev hekk

Tiit Juhani:

Kõige vähem vaeva on vabakujulise hekiga, mis on istutatud sobivasse pinnasesse ja õigetesse valgustingimustesse taimeliigi nõuete järgi.

Näiteks väga hea valik mõõdukalt niiskele pinnasele on

raberemmelgas 'Bullata', nn kerapaju. Istutusvahe kaks meetrit.

Alvar Peterson:

Naljaga pooleks: kõige vähem hoolt nõuab kahe meetri kõrgune roheline plankaed. Elustaimed nõuavad kõik hoolitsust: mis kasvab kiiresti, nõuab kammitsemist, mis aeglaselt, seda tuleb rohida, väetada, kaitsta ulukite ja muruniitja eest.

Kui hekist mõni taim hävib, näeb tulemus välja nagu puuduva hambaga suu.

Rudolf Pehter:

Kindlasti elupuude kindla kasvukujuga sordid, näiteks 'Smaragd', 'Columna', 'Pyr. Compacta', 'Holmstrup' jne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles