T, 29.11.2022

Puidufirma leiab kliente kodu- ja välismaalt

Toomas Šalda
, Maa Elu
Puidufirma leiab kliente kodu- ja välismaalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Peamiselt eritellimusi täitva osaühingu Intarsia toodang ulatub seinast seina. 
Just on valminud järjekordne veiniriiul, seekord väiksem, aga on selliseidki, kuhu mahub 500 pudelit. Fotol Intarsia juht Jaak Erlemann.
Peamiselt eritellimusi täitva osaühingu Intarsia toodang ulatub seinast seina. Just on valminud järjekordne veiniriiul, seekord väiksem, aga on selliseidki, kuhu mahub 500 pudelit. Fotol Intarsia juht Jaak Erlemann. Foto: Toomas Šalda

Raplas tegutseva osaühingu Intarsia põhitöö on puidust eritellimustoodete valmistamine. „Kõik meie töötajad on kunagi olnud töötud, aga nüüd leiab nende kätetöö koha paljudes Eesti kodudes, mõisates ja asutustes. Mulle endalegi täpselt teadmata teid pidi on meid üles leidnud ka välismaised firmad ja eraisikud,” on ettevõtte juht Jaak Erlemann rahul.

Alustas nullist

Tartu Riiklikus Ülikoolis rahanduse ja krediidi eriala lõpetanud Rapla mees Jaak Erlemann töötas pärast ülikooli aastaid kohalikus pangakontoris, aga kuna sotsialistiku riigi panganduses makstavad palgad ei ole võrreldavad turumajandusliku riigi pangas teenitavaga, läks mees perekonna elujärje parandamiseks tööle puidufirmasse. Kapitalistliku korra ajal tegutseval ettevõttel on omakorda see miinus, et see võib pankrotistuda. Nii jäigi Jaak kaheksa aastat tagasi töötuks. „Istud ühe kuu kodus, istud teise, aga siis hakkab ajude peale, kaua sa naise kulul ikka elad. Korraldasime perekondliku koosoleku, mille tulemusena otsustasime koos abikaasa ja väimehega perefirma luua,” meenutab ta. Sündis osaühing Intarsia, mis kasutab kaubamärki Puustuudio. Alustati laatadel lillekastide müümisest.

Jaagul on selgelt meeles esimene klient. „Asjaliku olemisega mees astus ligi ja uuris, et kuidas läheb ja kas ikka ostetakse ja millest kaste teeme. Mina ei osanud muud, kui kiitsin takka, et hästi ostetakse ja jääkidest teeme. Kuidas ma ütlen, et pole veel ühtegi müünud ja kaste teen juppideks saetud laudadest. Siis uuris, et mille tootmisest meil jäägid tekivad, mis meie põhitoode on … Midagi ma seal keerutasin, aga vähemalt läks kaubaks. Julgus ja kogemused tulid tasapisi.” Raamatupidamislikus miinuses oli Intarsia mitu aastat, aga tooteid ja kliente tuli juurde ning abi oli ka toetustest. „Saime osta tuttuued pingid. Ostsime need ise välja, mõne kuu pärast käisid PRIA ametnikud meie juures, jäid nähtuga rahule ja raha kanti tagasi.”

Toksides täna otsingumootorisse Intarsia OÜ või puustuudio, avaneb ettevõtte kodulehe külastajale esinduslik valik täispuidust või vineerist valmistatud tooteid: aia- ja puitmööbel, köögid, veiniriiulid ja -karbid, lillekastid, liivakastid, tarbeesemed, mänguasjakastid, laste mängumajad, postkastid, talusildid ja muud tooted. Firma töömahust 95 protsenti on eritellimused. „Suviti on kõige suurem nõudlus kokkukäiva kaanega liivakastide järele, mille kaane saab lihtsalt ja sujuvalt istmeteks muuta. Katusega liivakaste tahetakse samuti. Reeglina me lattu ei tooda, aga kui talvel mõni tühjem nädal on, siis liivakaste oleme teinud. Soome ja Rootsi oleme saatnud palju aiatoole. Tänuväärne koostööpartner on üks Rootsi kauplusekett, kes meilt kauba eksponeerimise kaste, veinialuseid ja muud sisustust tellib. Sealt tuleb tellimus siis, kui uus kauplus hakkab jälle valmis saama ja seda on vaja sisustada. Oleme eritellimustooteid saatnud veel Hispaaniasse, kõige kaugemad sihtkohad on olnud Barbadose saar ja Austraalia. Huvitav töö oli ühe Hongkongi firma tellimusel Moskva lihasehaigetele lastele saadetud arendusmängude tootmine. Sellised suured, kaks meetrit kõrged, värvilised ja põnevad mängud olid. Tegime neile vineerist kaheksat mudelit. Selle tellimuse täitmiseks pidime lisatööjõudu palkama. Tähtajad olid kogu aeg kukil, töötasime täistuuridega, aga saime hakkama, praegu on väga tore meenutada. Ma isegi ei tea, kuidas need välismaa ettevõtted meid üles leiavad, ju on abi väimehe eestvedamisel valminud korralikust koduleheküljest www.puustuudio.ee. Pole seda nüüd tükk aega uuendanud,” tunnistab Jaak.

Poest ei saa

Jutuga kodumaale naastes ütleb mees, et põhilised Puustuudiost tellijad on tallinlased, tartlased, pärnakad, aga Rapla inimene tellib siit midagi haruharva. „Oleme püüdnud kohapeal reklaami teha, aga tulemust eriti ei ole,” kommenteerib ta. „Tallinna elamistes on meie voodeid, kummuteid, kirjutuslaudu ikka päris palju. Üks pere tellib ning teine ja kolmas tahab ka. Meie trump on see, et saame teha täpselt kliendi soovitud mõõtude ja väljanägemisega eseme. Poest seda ei saa. Juhtub sedagi, et klient toob ajalehest välja lõigatud pildi ja soovib täpselt samasugust asja, aga valget. Ei mõõte ega midagi. Aga oleme ära teinud ja on rahule jäädud. On selliseidki kundesid, kes tahavad ilmtingimata tammepuud punaseks värvida, sel juhul ohkan vaikselt ja meenutan endale, et kliendi soov on seaduseks.

Talusilte oleme hästi palju teinud, aga nendega on vahel see probleem, et arvatakse, et tegu on hirmus lihtsa ja odava tootega. Aga korraliku esindusliku talusildi valmistamiseks kulub kaks ja pool tööpäeva, pinnad on vaja immutada ja töödelda, et silt vihma ja tuule käes vastu peaks, materjaliks sobib tamme või saare viie sentimeetri paksune plank. Paarikümne euroga seda ei tee.”

Eredamalt meelde jäänud töödest toob Erlemann välja teleprojekti, kus lapsed joonistasid oma unistuste tuba ja projektis osalenud ehitusfirma tellis võitnud Hagudi tüdruku joonistuse realiseerimise Intarsialt. „Tegime neiu joonistuse järgi lastetuppa mahtunud kompaktse majakese, kus sees kolmekordne nari, kirjutuslaud ja muu lastele vajalik. Tulemus oli vahva.”

Erlemanni meeskonna täppistööd võib leida isegi Kadrioru lossi roosiaiast. Seal on kolm pinki, mis tehtud täpselt 1936. aastal valminud pinkide koopiana. „Laost või keldrist leiti üks näidis, mis anti meile ette, tegime sajaprotsendilised koopiad. Materjal oli kask ja kui pinke Tallinna poole saatma hakkasime, oli päris raske neid autole tõsta. Jälle ma ei tea, kuidas meid leiti. Otse pöörduti, presidendi adjutandi kaudu käis suhtlemine ja päris põnev oli sellist tellimust täita.”

Tihedat koostööd teeb Intarsia ühe tuntud laevafirmaga. „Valmistame neile vineerist menüüaluseid, materjaliks on tammespoonitud vineer, mis on kaetud peitsi ja tulekindla lakiga. Oleme neid ikka hulgi teinud, ju siis ollakse rahul,” kommenteerib Jaak.

Praegu käivad firmal läbirääkimised ühe tuntud sisustuskaubamajaga. „Läbirääkimiste õnnestumisel teeksime jälle sammu edasi, sest hakkaksime kaupa tootma partii kaupa. Ettevõtjal on kindlam olla, kui tööjärg on pikemalt ees. Magaksin rahulikumalt ja juuksed ei oleks nii hallid. Praegu on tööjärg kindel kaheks kuuks. Seegi pole laita.”

Veiniriiul 500 pudelile

Rõõmu teeb Jaagule asjaolu, et viimasel ajal on ettevõttel tekkinud koostöö restoranide ja mõisatega, mille võlvkeldritesse on vaja veiniriiuleid. „Mõõdame keldrid täpselt üle. Esmapilgul võib see näida lihtsa tööna, aga kuna võlvid ei ole tegelikult ühtlase kaare kujuga, on arvestamist vajavaid nüansse palju. Püüame teha nii, et riiuli ja lae vahele jääks mitte üle sentimeetri. Ühele mõisahärrale meeldis, järgnes teine ja kolmas riiul. Loodetavasti tuleb neid veel. Seni on kõige suurem riiul mahutanud kuni 500 pudelit.”

On tooteid, näiteks eelpool nimetatud liivakastid, mille soodsamad analoogid on ka kauplusesse jõudnud, aga osa kliente tellib oma lastele liivakasti ikka Puustuudiost. „Poekaup on õhemast ja vähem vastupidavast materjalist. Meie teeme liivakaste 3 cm paksusest lauast, enamasti männist, vahel isegi kasest ja kliendid kiidavad, et asi on tugev ja kestab.”

Kuna parajasti on jõuluaeg, valmib Intarsias ka Aafrika mahagonist ja Kanada tammest küünlajalgu ja lõikelaudu. Samas on see ikkagi ainult jõuluaegne nokitsemine, kui muust tööst aega üle jääb. Enamasti kasutatakse tootmises Eesti materjali, aga tamm ja saar tulevad Ukrainast. Eesti tamm on väga okslik, mujalt tuleb ilusam.

Kuigi tööd on palju praegugi, tahab peremees teha sammu edasi, tuleb osta CNC-pink. „Ei ole tahtnud laenu võtta ja seni pole sentigi võtnud, aga tuleval aastal on pingi ostmine nii või teisiti kindlalt kavas.”

Töötajaid on Intarsias viis ja kõik nad on millalgi olnud töötud. „Väga rahul, et nii tublid inimesed oleme leidnud. Meil on olnud aegu, kui tööjõudu oleks juurdegi tarvis. Otsides olen paraku sattunud sellistegi tegelaste otsa, kes tulevad neljandal päeval joogisena tööle ja keda ei saa järelikult usaldada, lõhub ennast või masinad ära. Tööbüroo kaudu on samuti igasuguseid „toredaid” kandidaate tulnud, kõige meeldejäävam oli ühe noore mehe CV, kus ta nõudis palka 2600 eurot kätte ja kohapealset väljaõpet. Mis ma sellisega peale hakkan?”

 Lõpetuseks julgustab Jaak Erlemann töötuks jäänud inimesi oma unistusi realiseerima. „Laske end julgelt nõustada, osalege pakutavates koolitustes, kasutage starditoetusi ja alustage tegutsemist. Ettevõtja on siiski tore olla, mis siis, et tööpäev kestab 24 tundi.”

Märksõnad
Tagasi üles