Mahlatootmisest Eestis, aga mitte ainult

Kõige paremini maitseb ikka enda tehtud mahl.

FOTO: Elmo Riig

Maa Elu kavatsus seada Eesti mahlatootjad pingeritta jooksis liiva üsna proosalisel põhjusel: selleks vajalikud andmed on puudulikud. Isegi statistikaamet lõpetas 2014. aastast andmete kogumise mahlatootmise kohta. Viimati 2013. aastal kogutud andmete põhjal toodeti Eestis mahla 18,2 miljonit liitrit. Kuid sellest möödunud mõne aastaga on olukord Eesti mahlaturul oluliselt muutunud. Siinkohal võtame vaatluse alla vaid mõned tuntumad tegijad.

Põltsamaa Felix

Eesti suurim mahlatootja praeguse seisuga on kahtlemata Põltsamaa Felix. On pakutud, et 2017. aastal kujuneb Eesti mahlatootmise mahuks ligi 28 miljonit liitrit, mis peaks olema rekordiline (senine rekord jääb statistikaameti andmeil 2009. aastasse, mil toodeti 27,3 miljonit liitrit mahla). Tõsi, Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol on käesoleva aasta juunis ajalehele Vooremaa väitnud, et veel neli aastat tagasi ehk siis 2013. aastal toodeti Eestis koguni 38 miljonit liitrit mahla. See tundub küll väheusutav ning eeldaks mõne suurtegija ärakukkumist, mida pole aga mulle teadaolevalt toimunud.

Kui tulla tagasi käesoleva aasta 28 miljoni liitri juurde, siis sellest pool ehk 14 miljonit liitrit valmib just Põltsamaa Felixis, kus tänavu suve alguses valmis uus mahlatehas. Põltsamaa Felixi emafirmana toimiv Rootsi ettevõte Orkla Foods Sweden AB, mis omakorda kuulub Norra kontserni Orkla ASA koosseisu, koondas nimelt käesoleval aastal kogu oma Baltimaade mahlatootmise Põltsamaale, mis kasvatas mahlatootmise senise mahu kahekordseks. Kui sinnani valmistati Põltsmaal 7 miljonit liitrit mahla aastas, siis nüüd koguni 14 miljonit liitrit.

Põltsamaa Felixi 2016. aasta müügitulu ulatus üle 25,1 miljoni euro. Majandusaasta aruandest ei ole küll võimalik täpselt välja lugeda, kui suure osa sellest moodustas mahla müük, kuid võib oletada, et umbes veerandi ehk siis 6,2 miljoni euro ringis. Nagu öeldud, peaks see arv nüüd kahekordistuma ja küündima 12 miljoni euro kanti aastas. Muide, Põltsamaal valmivad nüüd ka lätlaste Gutta kaubamärki kandvad mahlad.

A. Le Coq

Kui eeskätt õlletootjana tuntud A. Le Coq 2003. aastal aktsiaseltsi Ösel Foods üles ostis (ja selle paar aastat hiljem endaga liitis), sai A. Le Coqist Aura mahlade tootja. 2016. aasta aruande järgi moodustas puu- ja köögiviljamahlade tootmine ligi 11,2 protsenti A. Le Coqi üldisest müügitulust. Kui mullu oli A. Le Coqi müügitulu 76,9 miljonit eurot, siis sellest mahlatööstuse osa peaks olema 8,6 miljonit eurot.

Aktsiaselts A. Le Coq on teatavasti Soome kontserni Olvi Oyj ainuomandis. Oma mahlatootmise on A. Le Coq koondanud Tartu külje all asuvasse Reola tehasesse, kus omaaegne Ösel Foodski tegutses. 2010. aastal investeeris A. Le Coq uude mahlatootmisliini veidi üle 1 miljoni euro ning asus selle järel esimesena Eestis kaheliitriseid mahlapakke valmistama.

Rõngu Mahl

Kõik ülejäänud Eesti mahlatootjad jäävad oma mahu ja müügituluga eespool nimetatud Põltsamaa Felixi ja A. Le Coqi varju. Üks tuntumaid väiketegijaid on aktsiaselts Rõngu Mahl, kelle 2016. aasta müügitulu oli 2,2 miljonit eurot. Sellest 53,7 protsenti ehk pisut üle 1,1 miljoni euro moodustas mahlamüük. Rõngus valmistatakse eeskätt mahlakontsentraate ja -jooke.

Rõngu Mahla omanikeks on võrdselt 50 protsendiga Peeter Munitsõn ja osaühing MPMR Holding, mis küll ka Munitsõni kontrolli all toimib. MPMR Holding sisenes omanikeringi alles käesoleva aasta augustis. Sinnani oli Rõngu Mahla üks omanikke Venemaa alam Pavel Petuhhov, kes oli aktsiad omandanud 2003. aastal.

Largo

1999. aastal loodud AS Largo kannab oma praegust nime maist 2007 (sinnani tegutseti aktsiaseltsina Caritas Water). Veidi aega enne nimemuutust läks Largo hulgifirmana tuntud Svensky Kaubanduse aktsiaseltsi kontrolli alla, kellest 2012. aastal sai ka ainuomanik.

Largo mahlatööstus asub Viljandimaal Võhma linnas ning kasutab lisaks „Largole” ka veel kaubamärke „Hea” ja „Mayas”. Hiljuti tuli ettevõte turule aga värskelt pressitud mahlade sarjaga „Muhe”. Vaid mahlatootmisele keskendunud Largo 2016. aasta müügitulu oli veidi üle 2 miljoni euro.

Salvest

Põltsamaa Felixi suur konkurent purgisuppide ja muude valmistoitude, hoidiste ning puu- ja köögiviljakonservide turul AS Salvest on mahlatootmises alles väike tegija. Salvesti 2016. aasta müügitulu oli 18 miljonit eurot, mahlatootmine moodustas sellest vaid üsna väikese osa, ilmselt kuskil 1–2 protsendi kandis. Nagu ettevõtte ainuomanik Veljo Ipits 2016. aasta suvel Tartu Postimehele vahetult enne uue mahlaliini paigaldamist tunnistas: „Me ei trügi massmahlaturule, tahame pakkuda teistest paremat mahla.” Olgu lisatud, et Salvesti mehud on ilma kunstlike lisa- ja säilitusaineteta.

Kadarbiku Köögivili

Osaühing Kadarbiku Köögivili oli üks esimesi Eestis, kes hakkas valmistama smuutisid ehk naturaalseid köögiviljamahlu. Aasta oli siis 2004. Tarbijale tuntud tetrapakendisse hakati Kadarpikus smuutisid villima 2008. aastal. Kadarbiku Köögivilja 2016. aasta müügitulu oli 4,2 miljonit eurot, millest 32,18 protsenti ehk 1,35 miljonit eurot moodustas mahlatootmine.

Ettevõtte omanikud on legendaarne köögiviljakasvataja Ants Pak koos abikaasa Siiri ning poegade Veiko ja Villega, kellest igaühele kuulub veerand osakapitalist.

Kadarbiku järel on smuutiturule siginenud teisigi tegijaid eesotsas juba mainitud Põltsamaa Felixiga.

Heyday Organic

Alles jaanuaris 2015 loodud osaühing Heyday Organic on üks huvitavamaid uusi tegijaid. Alustas tegevust nime all New Juice, oma praeguse nime võttis septembris 2015. Ettevõtte omanik on Tallinnas elav Anton Maljugin, kes teinud mahlatootmise rajamisse märkimisväärseid investeeringuid. Maljugin on investeeringuteks kasutanud nii oma muudest äridest (peamiselt laevandusest) teenitud dividende kui ka laenuraha.

2016. aastal, mis oli Heyday Organicu jaoks sisuliselt käivitamisaasta, küündis müügitulu küll vaid 52 667 euroni, kuid võib arvata, et juba 2017. aastal kujuneb käive oluliselt kopsakamaks. Ettevõtte toodangut müüvad juba näiteks Selveri ja Coop Eesti kauplused. Heyday mahlatootmist juhib Maljugini ülikoolikaaslane Janno Veskimäe. Heyday mahlad on pastöriseerimata ja valmivad kõrgsurvemeetodil.

Auxner

2012. aasta septembris loodud ja Tallinna külje all Haabneemes tegutsev osaühing Auxner on samuti keskendunud puu- ja köögiviljamahla tootmisele. 2016. aastal kerkis müügitulu üle 330 000 euro. Auxner kasutab toodete müügil „Semu” kaubamärki, rõhutades oma mahlade tervislikkust. On jõudnud oma mahladega ka juba naaberriikide turule. Ettevõtte enamusosanik on Mikk Miller.

Kümned väikesed tegijad

Lisaks mainitutele tegutseb Eesti mahlaturul veel kümneid väiketegijaid. Toon siinkohal näiteks vaid ühe, osaühingu Halika Õunatalu Põlvamaalt. Lauri Kasvandile kuuluva ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli pisut üle 188 000 euro, millest 7,16 protsenti moodustas mahlatootmine.

Usun, et selliseid väikesi mahlatootjaid võib leida igast maakonnast.

Tagasi üles