Jäta välismaised nipiraamatud ja loe, mis eestlastel jõuluajal kombeks on

Vana jõulutava on meisterdada toomapäeva õhtul Tahma-Toomas ja see siis salaja naabrite ukse taha sokutada. Nii saab lahti oma pere laiskusest ja mustusest. Foto: Peeter Langovits

Toomapäev oli uue aasta saabumiseks ehk jõuludeks valmistuvatel vanadel eestlastel suur koristamispäev, mille õhtul meisterdati Tahma-Toomas ja viidi see suure saladuskatte all naabrite ukse taha.

Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Ahto Kaasik räägib, et nii eestlased kui ka meie naabrid elasid looduskalendri järgi ja oma tegemised sätiti looduse muutumist jälgides.

«Jõulud on aeg, mil üks astronoomiline päikeseaasta lõpeb. Pool aastat oleme jälginud, kuidas päevad lühenevad. Jõulude eel toomapäeval jääb päike pessa ja päevade lühenemine lõpeb. 22., 23. ja 24. detsembril püsib päike pesas ja 25. detsembrist hakkavad päevad kukesammu võrra pikemaks venima, ühtlasi algab looduses uus aasta: uue päikese ja soojuse algus, see on väga tähtis kõigile, kes siin põhjamaal elavad,» seletab Kaasik. «Jõulupühad on uue aasta seeme, mil luuakse kogu järgmise aasta õnn.»

Kui uut aastat hakati tähistama 1. jaanuarist, siis rahvas hakkas seda päeva kutsuma uueks jõuluks, sest jõul tähendab aastavahetust.

Ehkki elu on aastatetagusega võrreldes tundmatuseni muutunud, saab paljusid vanu jõulutavasid järgida isegi linnakorteris elades. Nii näiteks on toomapäev põhiline jõuludeks valmistumise päev.

«Toomapäev ehk nõgikikkapäev ehk tahmapäev on aasta kõige suurema puhastuse päev. Kogu elamine peab saama sel päeval puhtaks pühitud ja pestud,» räägib Kaasik. «Korteris tasub ära koristada kõik kohad kuni külmkapitaguseni välja, kõik nurgad ja riiulid tuleb korda teha.»

Kui füüsiline puhastus tehtud, tuleb hoolitseda vaimse ruumi eest – tänapäeval teeme seda jõulukaunistusi välja pannes. Vanasti tehti sel päeval jõulukroone ja muid kaunistusi ning sätiti paika. «Jõulukaunistuste tegemine rahustab ja puhastab meeli ning aitab vaimses mõttes pühasse aega siseneda,» seletab Kaasik.

Toomapäeva õhtu lahutamatu osa on Tahma-Toomase tegemine. Vanasti tehti nukk vanadest rõivastest, tänapäeval võib teha kasvõi ajalehtedest. Keerutage kokku üks enam-vähem inimesekujuline nukk ja määrige selle nägu tahmaga. Korteris, kus muud tahma pole, võib kasutada küünlatahist tahma. Nukk kehastab mustust ja laiskust ning võtab selle enda kanda. See tuleb nüüd viia kellegi maja või korteri ukse taha. Kindlasti tuleb seda teha salaja.

See on mustuse ja laiskuse peletamise tava, millega tegeles kogu küla. Kui keegi leidis oma ukse tagant Tahma-Toomase, viis selle kohe teise ukse taha edasi. Nii need nukud rändasid ukse tagant teise taha, kuni pühade lõpus lõkkes ära põletati. «Lastele see tegevus väga meeldib, eriti salaja väljas hiilimine,» sõnab Kaasik.

Kui kodu on koristatud, kaunistatud ja Tahma-Toomas ära viidud, on peremees ajast aega käinud ümber maja ja teinud kriidi või söega sellele kaitsvad või õnnistavad märgid: korrapärase kõrgusega harudega ristid – nii püsti kui ka kaldus, päikeseristid või ühe joonega tõmmatud viisnurgad. Märgid tehti uste ja akende kohale, värava peale, samuti sõidukite ja olulisemate tarberiistade peale.

Nüüd on kodu puhastatud, õnnistatud ja vaimselt kaitstud.

Tuppa toodi õled. «Just õlevihk kehastab jõulude tulekut,» nimetab Kaasik. «Peremees seisis sellega ukse taga ja küsis, kas jõulud võivad tuppa tulla. Jõulud on nagu mardi- või kadrisandid, kes tulevad meile õnnistust tooma, aga tuppa tulevad vaid kutsumise peale.»

Tänapäeval tuuakse tuppa kuusk ja Kaasik peab seda samuti ilusaks jõulutavaks, aga kel võimalik, võiks siiski õled samuti või vähemalt pisut puhast põhku tuppa tuua.

Leivapäts laual

Kogu jõuluaja peab laual püsima kolm asja: leib, liha ja õlu. Isegi kui mõnda neist peres ei sööda. Need kolm on mõeldud esivanemate hingedele, sest jõulud on hingedeaja püha, mil meie esivanemate hinged on kodus käimas.

Leib, liha ja õlu peavad laual olema katmata. Leib olgu terve pätsina, mitte lahtilõigatuna. Õllepudel või -kapp peab samuti olema lahti. Liha ja õlut võib pikkade pühade ajal laual vahetada, aga leivapäts püsigu kogu aeg sama.

Kõige tähtsam söömaaeg ja rikkalikum laud peab olema kaetud 24. detsembri ehk vana-aasta õhtul. «Esivanemad on rõhutanud, et sööma peab kas 7, 9 või 12 korda. Iga söögikord ei pruugi olla korralik praad, esimene võib ju olla, aga järgmisteks piisab magustoidust, salatist või ühest mandariinist,» seletab Kaasik. «Oluline on loendada, mitmes toidukord on.»

Kaasikute peres on laste initsiatiivil jõuluõhtul väljas tabel, kuhu igaüks saab märkida, mitu korda ta juba söönud on. «See on omalaadne lõbus mäng, nende söömakordade üles märkimine,» mainib mees.

Põlisrahvaste tarkuse järgi tuleb teha tähtsaid toiminguid, mille eesmärk on midagi paremaks luua, kindel arv kordi: 3, 5, 7, 9 või 12 korda. Kordused suurendavad toimingu mõju. On ju jõulude ajal söömine omamoodi rituaal, millega eelolevaks aastaks jõudu ja tervist kogutakse.

Vana tava kohaselt pakutakse jõuluööl leiba ka kõigile koduloomadele ja soovitakse neile häid jõule. Tänapäeval on lautasid vähestes kodudes, aga lemmikloomi palju.

Jõulude ajal on toitu viidud ka hiitesse ja teistesse pühapaikadesse. Kui teil oma pühapaika veel pole, aitab selle leida Ahto Kaasiku tänavu ilmunud raamat «Pühapaikade teejuht». «Jõulurõõmu jagamine loodusega annab pühadele veelgi enam väge juurde,» lisab autor.

Laulu- ja mänguaeg

Kuni 25. kuupäevani on püsitud kodus ning see on aasta suurim mängude ja laulude aeg. Samuti on jõulude ajal väga soositud tegevus mõistatuste mõistatamine, see on vaimne tegevus, mis meie meeli ergutab, ning kõikvõimalike juttude vestmine.

25. detsembril või 1. jaanuaril on sobilik aeg tulevikku ennustada. Võib valada külma vette sulatatud tina, aga sobib kasutada ka lambarasva või mesilasvaha, samuti küünlavaha.

Tänapäeva jõulude lahutamatu ja mõnele tähtsaim osa – kingitused – tekitab palju pingeid ja viib tähelepanu asjadele ja saamisele, mis ei haaku jõulude algse mõttega.

«Kuna kinkimise tava on nii juurdunud, tasub mõelda, kuidas seda arukalt teha. Kui tulevad suured pered kokku, pole ehk vaja, et kõik kõigile kingitusi teevad. Kui tegu täiskasvanutega, sobivad hästi loosipakid, millega igaüks ühe kingi saab. See ei ole nii koormav inimesele ja loodusele,» pakub Kaasik.

JÕULUD

Jõulud on päevad, mil üks elu on lõppemas ja algamas uus. Sellest, mida inimene nüüd teeb, sõltub tema käekäik järgmisel aastal. Sel ajal on esivanemate hinged kodus käimas.

Jõuludeks koristatakse ja ehitakse kogu maja ning valmistatakse aasta rikkalikumad road. Suurem osa ettevalmistustest tehakse 21. detsembril. Eluruumid koristatakse ülima hoolega. Puhtaks pühitakse isegi seinad ja laed, ka õu tehakse puhtaks.

24. detsember on saunaskäimise päev: saun pannakse kütte juba hommikul ja enne keskpäeva peab saunas käidud olema.

Kuna jõulude ajal on kõik tööd peale hädavajalike keelatud, on aega jõude olla ning koos perega jõulumänge mängida, laulda ja mõistatada.

Uue aasta juurde kuulub õnnevalamine ja ennustamine.

Allikas: Maavalla Koda