/nginx/o/2017/12/19/7420241t1hdb11.jpg)
Võimaldamaks kaasata metsanduse arengukava koostamisse tänasest tasakaalustatumalt oluliste huvirühmade esidajaid ning arvestamaks kõnealuse kava koostamisel rohkem valdkondadeüleste alusdokumentidega, esitasid 13 ühenduse esindajad omapoolsed ettepanekud metsaseaduse muutmiseks.
Uue arengukava tulemuseks peab kujunema tegelik metsade säästlik ja võimalikult paljusid osapooli arvestav majandamine. Praegusel hetkel pole ettepanekute tegijate hinnangul metsandust käsitleva valdkonna arengukavade koostamisel piisavalt lähtutud valdkondadeülestest lähtealusteks olevatest dokumentidest ega ole ka arengukavade koostamisse kõigi oluliste huvigruppide esindajaid kaasatud.
Uue arengukava koostamisel tuleb ühenduste hinnangul lähtuda sellistest dokumentidest nagu Eesti Vabariigi Põhiseadus, Eesti säästva arengu riiklik strateegia «Säästev Eesti 21» ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Muudatusettepaneku esitanud ühenduste ja organisatsioonide esindajad on seisukohal, et ühiskonna arengu eesmärgiks saab olla ühine huvi ning koostatav metsanduse uus arengukava aastani 2030 peab tagama säästva ja tasakaalustatud metsade kasutuse.
Tehtud ettepanekud rõhuvad muuseas ka eesti kultuuri jätkusuutlikkusele ning eesti kultuuriruumi kaitsele, mille mainimist sooviksid ühendused uues seaduses kindlasti näha. Ettepanekud allkirjastasid MTÜ Ambla Metsaühistu, MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud, MTÜ Halinga Metsaomanike Selts, MTÜ Tallinna Metsaomanike Selts, MTÜ Visa Metsaühistu, MTÜ Hiiumaa Metsaselts, MTÜ Tartu Metsaomanike Selts, Seltsing Sõrve Metsaühing, MTÜ Eesti Metsaühistu, TÜ Rakvere Metsaühistu, MTÜ Viljandimaa Metsaselts, Erametsaseltsing ja MTÜ Eesti Metsa Abiks.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)