Kümne aastaga on lämmastiku kasutamine Eestis kasvanud 42 protsenti, fosfori kasutamine on sama ajaga vähenenud viiendiku võrra.
Eestis kasutatakse Euroopa Liidu keskmisest ligi 80 protsenti vähem mineraalväetiseid
Euroopa Liidus kasutatakse keskmiselt mineraalväetistega lämmastikku põllumajandusmaa hektari kohta 67,4 kilogrammi, Eestis on see näitaja ligi kaks korda väiksem ehk 37,6 kilogrammi hektari kohta, selgub Eurostati põllumajanduse ülevaatest, teatas väetisemüüja Baltic Agro.
Kokku kasutati 2015. aastal Euoopa Liidu põldudel 11,8 miljonit tonni lämmastikku, mida on 5 protsenti enam kui oli 2006. aastal. Samas fosfori kasutamine on 20 protsenti vähenenud, vähenedes 6,3 kilogrammile hektari kohta.
Kümne aasta jooksul on lämmastiku kasutamine Eestis kasvanud 42 protsenti 37,6 kilogrammini hektari kohta. «Samas peab märkima, et kuni 2005. aastani toodeti meil teravilja vaid oma sisetarbeks ja kogused olid sõltuvalt aastast 0,6-0,7 miljonit tonni. Järgnevatel aastatel hakati teravilja eksportima järjest kasvavates kogustes kuni aastani 2015, kui toodeti 1,5 miljonit tonni teravilja,» ütles Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.
«Samas on sisetarbimine Eestis veidi langenud, kuna loomade arv on vähenenud ning isevarustatuse tasemelt on teraviljakasvastus üle 200 protsendi,» lisas ta.
Eestist vähem kasutatakse põldudel lämmastikku vaid Rumeenias, kus hektari kohta on see näitaja 27,7 kilogrammi. Lätis on see näitaja 53,2 ja Leedus 57,4; Soomes ja Rootsis vastavalt 71,8 ja 67,5 kilogrammi hektari kohta ning Taanis kasutatakse lämmastikku 79 kilogrammi hektari kohta.
«Mineraalväetistega fosfori kasutamine põldudel on kümne aasta jooksul Euroopa Liidus langenud 20 protsenti. Enim, 4-5 korda, on fosfori kasutamine vähenenud Hollandis ja Belgias, kus on kõrge loomakasvatuse kontsentratsioon ja taimekasvatuse fosforiarve püütakse võimalikukt palju rahuldada orgaanilise väetisega,» ütles Ameerikas.
Fosforit kasutati 2015. aastal Euroopa Liidu põldudel kokku üle 1,1 miljoni tonni.