Keskkonnaminister Siim Kiisler algatas 64 uue salu- ja laanemetsa looduskaitseala moodustamise menetluse. Kaitsealade moodustamise kinnitamiseni soovitakse jõuda 2018. aasta lõpuks.
Teadlaste osalusel valminud valik uutest kaitsealadest võib aasta jooksul realiseeruda
14. detsember 2017, 17:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüpoloogiline esinduslikkus vajab parandamist
«Eesti metsa tuleb kaitsta tegudega, mitte ainult ilusate sõnadega,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. «Minu allkiri 64 uue looduskaitseala loomise dokumendil tähendab seda, et edaspidi on riigi range kaitse all peaaegu kaks korda rohkem salu- ja laanemetsi. Nii saab tagatud range kaitse kõikides Eesti metsatüüpides sellises ulatuses, mis loob eeldused nendele metsatüüpidele omaste vanametsa liikide säilimiseks ja üldiseks metsade elurikkuse kasvuks,» selgitas Kiisler. Vajadus selleks tuleneb metsanduse arengukavas aastaks 2020 seatud eesmärgist parandada rangelt kaitstavate alade tüpoloogilist esinduslikkust.
Keskkonnaministeerium tegi RMK ülesandeks esitada septembriks alad, kus riigimetsas võtta täiendavalt kaitse alla 26 907 hektarit salu-, laane- ja soovikumetsi, et katta nende metsatüüpide range kaitse riiklik eesmärk. Järgides kaitsealade piiritlemise põhimõtteid, läheb metsavajakute katmiseks range kaitse alla täiendavalt ligikaudu 33 000 hektarit riigimetsa. Salu- ja laanemetsa kaitsealade moodustamisega täidetakse ka soovikumetsade kui kaasneva metsatüübi vajak.
Eesmärk on luua elupaiku
Uued kaitsealad moodustatakse senises majandusmetsas, mistõttu jääb aladele paratamatult eri vanuses metsa – on lagealasid, noori metsi, keskealisi metsi ja vanu metsi. Küll aga eelistatakse kaitse alla võtta ennekõike vana metsa, sest kaitsealade moodustamise eesmärk on luua elupaiku vanametsa liikidele. Noorendike valimisse jätmise puhul oli kriteeriumiks, et tegemist oleks alaga, mis tagaks kujuneva metsamassiivi kompaktsuse.
Esialgne valik uute kaitsealade loomiseks tugines Tartu Ülikooli teadlaste analüüsile, kus teadlastele anti ülesandeks valida uued võimalikud laane- ja salumetsade kaitsealad välja muid asjaolusid (nt maardlate, loataotluse olemasolu) analüüsimata. Seejärel vaadati RMK, teadlaste ja keskkonnaorganisatsioonide koostöös esialgsed ettepanekud põhjalikumalt veel üle. Valikul lähtuti eeldustest, et alad asuvad valdavalt väljakujunenud metsamaal, seal on võimalikult suur laane-, salu- ja soovikumetsa kasvukohatüüpide osakaal, need alad on ise võimalikult suured, need asuvad maastikus kompaktselt või piirnevad olemasoleva kaitsealaga, seal on võimalikult väike raielankide ja väljakasvatatud kultuurpuistute osakaal ning seal leidub vana metsa.
«Lõpliku valiku menetlusse minevate kaitsealade kohta tegime arvestades kõiki ressursse,» täpsustas minister Kiisler valikuprotsessi. Uute kaitsealade moodustamise algatamise otsusega kaasnevalt ei ole välja pakutud aladel võimalik metsa majandada.
Hiiumaa jääb ilma
Kavandatavaid kaitsealasid jääb kõikidesse maakondadesse peale Hiiumaa. Kõige suurem kaitse alla võetav ala oleks Marjakingu looduskaitseala 3700 hektariga, kuid valikus on ka ligi 10 hektari suuruseid alasid, mis piirnevad olemasolevate kaitsealadega.
Kaitsealade kinnitamiseni loodetakse jõuda 2018. aasta lõpuks. Praegu on meil range kaitse all 12 protsenti metsamaa pindalast. Kokku on täna Eesti metsamaast erinevate kaitserežiimidega kaetud ligi veerand ehk 24,6 protsenti.
Millised metsad on salu- ja laanemetsad?
SALUMETS
Viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel kasvavad salumetsad on liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad, kus paiguti kasvab ka tamme, pärna ja saart. Varakevadel, kui õitsevad sinilill ja sarapuu, jagub metsa alla rohkesti valgust. Maikuu algul hakkavad end lahti rullima sõnajalad ning suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad varjulise alusmetsa hämarusse.
LAANEMETS
Laas tähendab eesti keeles hämarat, pimedat metsa. Laanemets ongi eeskätt tugev kuusik, mille varjus katavad samblavaipa pisikesed valgeõielised taimed: jänesekapsas, leseleht, laanelill, võsaülane jt. Ent laanemets võib olla ka valgusrohkem männi-kuuse segamets, kus alustaimestikku lisanduvad metskastik, kuldvits, lillakas, metsmaasikas, sageli ka mustikas.
Allikas: Keskkonnaministeerium