Jõuluilu tooge aiast ja metsast

Kui kaunistus on raskem, näiteks oksad ja käbid, siis on mõistlik need pärja külge traadiga kinnitada, aga kergemad asjad saab pärja külge kinnitada liimipüstoliga. Foto: Erakogu

Üha enam inimesi teeb kodused jõulukaunistused ise ja materjali selleks pakub rikkalikult loodus: puuoksad, käbid, mustika- ja pohlavarred, sammal, viirpuu- ja pihlakamarjad, paradiisiõunad. Vaadake vaid aias või metsas ringi ja laske fantaasial lennata.

Jõulukaunistuste valmistamise õpitubasid korraldav osaühingu Luigelilled florist-lilleseadja Heli Läänmäe tõdeb, et isetegemine on praegu väga moes, inimestele meeldib koos käia ning omavahel ideid ja materjali vahetades kodukaunistusi meisterdada.

„Kuna tänapäeval on öko hästi moes, siis tahetakse palju kasutada metsamaterjali,” sõnab Läänmäe ja soovitab metsas käies otsida maast huvitava kujuga oksi, eriti ilusad on halli samblaga oksad, millest saab väga uhkeid asju meisterdada. „Loomulikult kuuse- ja männikäbid, eriti dekoratiivsed on lehiseoksad koos käbidega,” lisab ta.

Jõuludekoratsioonideks korjatavad oksad võivad olla kuivad, aga sammal peaks olema niiske, muidu on seda raske ümber pärja sättida. Järgmist aastat silmas pidades tasub meeles hoida, et sammalt võib koguda isegi suvel või sügisel metsas seenel käes. Korjake see kilekotti, võite lasta sel vahepeal ära kuivada ja kui vaja kaunistusi tegema hakata, siis kastate vette, sammal imab endasse niiskust ja saabki seda edukalt kasutada.

Pärg on popp

Väga paljusid kodusid kaunistavad jõulukuul pärjad, mis riputatud välisuksele. Pärgade tegemisel võib rõnga keerata traadist või painduvatest okstest, aga mugav on alusena kasutada aiandus- ja ehituspoes müüdavaid põhust pärgi.

Aga kui neid materjale kodus pole, saab rõnga keerata ajalehtedest. Kui läbiloetud ajalehed rändavad ahju tulehakatuseks, siis ilmselt on enne jõule kõigis kodudes korralik virn kirevast läikpaberist reklaamlehti. Neist saab keerutada eriti tugeva ja hea pärja põhja. Tõmbate rõngaks keeratud lehed niidi või teibiga kinni ja saategi selle katta okste või samblaga ning seejärel kaunistada.

Klassika on uksepärg teha kuuse- või männiokstest, aga Läänmäe kasutab põhimaterjalina enamasti eri värvi sammalt, mille sekka sätib siis mustika- ja pohlaoksi, samuti elupuuoksakesi. „Nende struktuur on juba iseenesest nii huvitav, et sinna ei peagi palju kaunistusi lisama. Piisab mõnest käbist, mis sädeleva aerosooliga üle lastud või valge värviga toonitud, tuled külge ja väga ilus tuleb,” seletab ta.

Pärja kaunistamiseks võib aiast korjata viirpuu-, pihlaka- ja lodjapuumarju, paradiisiõunu, samuti sobivad pähklid.

Läänmäe kasutab pärgade tegemisel muu põneva kõrval austrikarpe. „Need on seest helesinised ja jäävad kui efektsed liblikad pärgadele,” sõnab ta. „Kui aias kasvab lillaka või valge õiega alliume, siis võite need ära kuivatada, hiljem aerosoolvärviga üle lasta ja saab ka väga huvitava lisandi jõulukaunistustele. Mulle meeldib neid kasutada.”

Punased ja rohelised kontpuuoksad on toredad, samuti paljuoksad. Neid võib pikalt ümber pärja keerata või lõigata pisikesteks tükkideks ja pärjale liimida.

Kui kaunistus on raskem, näiteks oksad ja käbid, siis on mõistlik need pärja külge traadiga kinnitada, aga kergemad asjad saab pärja külge kinnitada liimipüstoliga.

Sambla kinnitamisel pole traati ja liimi vajagi, selle võib kinnitada värvilise niidi või paelaga – rohelise sambla ümber punane pael on ju jõuluvärvide klassika.

Lastega koos kaunistusi tehes võib võtta papi ja lõigata sellest välja ringid, anda lastele kätte liimipüstoli ja siis võib papist ringile liimida kaunistusi. Tore, kui on alles kastanimune, mida saab kasutada, liimides need papirõngale ja seejärel kuldse, hõbedase või pronksja aerosoolvärviga üle lasta ning kui pärjad on kuivad, liimida sinna juurde veel kaunistusi. Väga ilus tuleb ja lastel põnev teha.

Võib võtta ka mõne suurema oksa, jätta see looduslikult või üle värvida ja selle külge kaunistusi siduda, näiteks samblapalle (keerata samblast pall ja siduda niidiga kinni) ja linnukesi.

Aias toimetavad päkapikud

Jõulude eel on eriti lastega peres kombeks aeda päkapikke meisterdada: kuuseoksad mõne toe ümber siduda, päkapikumüts otsa, habemeks midagi sobilikku (hall sammal, põdrasammal) ja silmadeks näiteks käbid ja suuks tšillikaun ning ongi lõbus tegelane valmis.

Läänmäe soovitab aias toimetades otsida mõni vana suurem lillepott, sinna valada segu ja torgata mõni jäme põneva kujuga oks ja siis sellest moodustada männiokste abil omamoodi bonsai või kaunistada tulede, kuulide, samblapallide ja käbidega.

Rääkides moesuundadest jõulukaunistuste maailmas, siis üllatavana tundub tänavune moevärv, milleks on must. „See tundub morbiidne, aga olen kasutanud musti ehteid ja tegelikult on tulemus väga huvitav,” kinnitab florist. „Sädelev must värv sobib paljude teiste värvidega kokku, näiteks punase ja roosaga.”