Kuidas kaitsta külmaõrnu taimi?

Õues kasvavad veidi hellikud igihaljad rododendronid võiks talveks katta kuuseokstega. Foto: Peeter Kümmel

Maa Elu küsis asjatundjatelt, kuidas valmistuda talveks, kui kevadel on aeda istutatud taimi ja puid-põõsaid, mis meie kliimas alati üle talve vastu ei pea.

Kui väiksemad taimed saab talveks siseruumi või kasvuhoonesse varju viia, siis suuremate puude-põõsastega on lugu keerulisem. Tean inimesi, kes on mitu korda ostnud soojema kliima taimi, proovinud neid kasvatada, näinud väga palju vaeva ja kulutanud palju raha – ja siis jälle pettunud. Mis ei kasva, see ei kasva.

Kui tahta soojemate maade imelisi taimi koduaias kasvatada, siis tihti see ettevõtmine ebaõnnestub. Dendroloog Aino Aaspõllu ütleb kohe, et on taimi, mida Eestis kasvatada ei saagi. Üks selline on näiteks bugenvillea, imelilleliste sugukonda kuuluv ronitaim. „Bugenvilleat ei saa ei peenras ega toas kasvatada. See subtroopikast pärit taim on väga soojalembene ja kapriisne. Hea hoolduse korral saab seda meil spetsiaalses talveaias kasvatada.”

Samas on õrnu taimi, mis hea hoolduse või õigel ajal ja viisil katmise korral meie talve üle elavad. Väiksemad taimed saab siseruumi, talveaeda või klaasverandale talvituma viia, ka on neid lihtsam katta.

Katke enne pikemat külma

Pärnus asuva Kuuse aiandi (www.kuuseaiand.ee) omanik Evi Kuusk rõhutab, et kindlat reeglit ja kuupäeva, millal katma hakata, ei ole, vaid tuleb jälgida ilma ja ilmaprognoosi. „Esimene sügisene mõni miinuskraad ei tee veel midagi ja kohe kõike kinni matta pole mõtet, sest järgnev vihm ja plusskraadid võivad soodustada haiguste levikut ja hallitust,” selgitab ta.

Külmaõrnade taimede katmisele tuleb tegelikult varem mõtlema hakata ja ettevalmistusi teha juba oktoobris. „Roosidel õisikud lõigata, kui kõik lehed on maha langenud, lehed peenrast ära võtta, et vältida haiguste levikut, ja üles mullata. Viinamarjad ja elulõngad tagasi lõigata. Rododendronitele panna toed, et hiljem saaks varjutuskanga peale panna, otse taimedele kangast panna ei tohi. Ka roosidel tasub mõelda karkassile ja see enne maa külmumist kohale panna,” loetleb Evi Kuusk.

Katma tasub alles siis hakata, kui on tulemas pikem külmaaeg rohkem kui kümne miinuskraadiga. Parim kate on kuiv ja õhuline materjal. „Meil on soodsaim vast turvas, müügil on spetsiaalsed talvekatteturbad, sobib nii neutraliseerimata turvas kui ka kasvuturvas. Turvas peaks jääma kuivaks, sellele tuleks peale panna materjal, mis vett läbi ei lase, aga ei tohi umbselt kinni panna,” sõnab Evi Kuusk.

Dendroloog annab nõu

Eesti Dendroloogia Seltsi juht Aino Aaspõllu: „Hooldus oleneb taimedest, sest müüakse süüdimatult kõike. Lugesin bugenvilleale, subtroopikast pärit kaunilt õitsevale taimele kinnitatud silti – õuetaim. Ent polnud lisatud, et Hispaanias jt soojades maades.

See käib päris külmaõrnade liikide kohta: küpressiga on mul kolmeaastane kogemus. Ostsin pärast jõulumüüki, kui väga odavad olid, kaks tükki katsetamiseks, nii ilusad olid! Ühe jätsin külma esikusse aknalauale talvituma, kevadel istutasin suuremasse potti ja panin terrassile õue, kastsin, väetasin ning sügisel enne miinuskraade tõin esikusse tagasi. Teine jäi tuppa, küll vannituppa, aga ikkagi olid kuu aja pärast hoolimata kastmisest okkad kuivanud. Ju need tahavad ikka talvel natuke külmemat ja niiskemat puhkeaega. Meil on need napilt pool aega õues ning pool aega jahedas ja niiskemas valges ruumis koos araukaaria ja sirmokkaga. Kui taimed kevadel õue viia, siis tuleb neid algul varjus veidi harjutada, enne kui täispäikese kätte panna. 

Õues kasvavad veidi hellikud igihaljad rododendronid katsun talveks katta kuuseokstega. Praegu, kui maapind pole veel külmunud, paigaldan karkassi, kuhu oksad kinnitada. Väga hästi sobivad eelmiste aastate jõulukuused, millele jätsin alles 10 cm tüükad, kuhu on hea oksi riputada. Aga paljud tuttavad kasutavad pakasekangast ja varjutuskangast, seda ei tohi segi ajada kattelooriga.

Veel peaks kevade poole meelde tuletama, et katteid ei tohi ära võtta korraga ja päikeselise ilmaga, liiga vara ega liiga hilja. Maapind peaks juba sulanud olema, et juured tööle saaksid hakata. Liiga kauaks kinnijäetud taimed võivad seevastu hauduma minna.

Olen kuulnud, et pisut hellikud suurelehised hortensiad viiakse külma klaaskasvuhoonesse, kaevatakse maasse, lõigatakse pealsed ära ja multšitakse. Minu variant, keldrisse viimine, on osale taimedele, mis kevadel varakult puhkevad, ohtlik: taimed ajavad lehed välja, aga valgust ei piisa ja taimed kaotavad palju oma välimusest, pärast tuleb neid tugevalt tagasi lõigata. 

Kordame üle: ärge katke taimi enne tõeliste talveilmade tulekut.”