Eestlane joob naabritest rasvasemat piima

Tänavu oktoobris jõid eestimaalased ära 1,3 miljonit liitrit Farmi täispiima, mis on 3,8–4,2protsendise rasvasisaldusega. Foto: Urmas Luik

Aastas müüakse Eestis üle 65 miljoni kilo piima, enamik sellest küll kõige soodsamates 2,5% kirjaga kilepakendites, kuid tõusmas on rasvasema piima müük.

„Piimarasva enam ei kardeta, vaid pigem hinnatakse, mistõttu on piimatoodete osas tarbijate eelistus selgelt rasvasemate toodete suunas liikunud,” kinnitab Valio Eesti tootearendusdirektor Krista Kalbin.

Piimateadlane Tiiu-Maie Laht on üks neist, kes ostab poest kõige suurema rasvaprotsendiga täispiima ja on kindlalt seda meelt, et mida rasvasemat juua, seda rohkem sellest tervisele kasu tuleb, sest piimarasv pole organismile ainult kütus, vaid ka ehitusmaterjal. „Üldjuhul on nii, et mida rasvasem piim, seda kasulikum. Kui inimesel vastunäidustusi pole, on piim täiuslik toit,” räägib ta.

Eelkõige lapsed võiksid juua suurema rasvasisaldusega piima. „Kui piima võtta, siis ikka rasvast, ja kui võid leiva peale määrida, siis lastele nii, et hammas ei põruks,” soovitab Laht.

Moevoolud mõjutavad

Kümmekond aastat tagasi propageeriti väga lahjat piima, et just see olevat tervisele ja kehakaalule hea. Eks praegust rasvase eelistamist toeta samuti mitmed popid toitumisprogrammid.

Farmi piimatööstuse turundusjuht Ruta Kallaspoolik tõdeb, et üha enam teadvustatakse, et toidurasvad on organismile eluks hädavajalikud. „Enamik teab, et lastele peaks andma täispiima,” räägib ta. „Samas tarbimine seda ei näidanud: täispiima müük meie tooteportfellis 2015. aastal oli 20 korda väiksem kui tavalise, 2,5protsendise joogipiima müük. Kindlasti on oma osa sellelgi, et 2,5protsendine piim on hinnakorvi toode ja kaupluse kõige soodsam joogipiim.”

Siiski jõid näiteks tänavu oktoobris eestimaalased ära 1,3 miljonit liitrit Farmi täispiima, mis on 3,8–4,2protsendise rasvasisaldusega.

Väherasvastel piimadel on oma lojaalne klientuur, mistõttu on Alma piimade valikus 0,05protsendise rasvasisaldusega piim endiselt täitsa olemas.

Müük näitab, et hind on piima ostmisel tähtis ja kaupluseketid üritavad kilepiima hinna soodsa hoida. Kui praegu algavad kilepaki hinnad viiega, siis mitte väga ammu lausa kolmega.

Kallaspoolik räägib, et neil aegadel, kui piima hind on järsult tõusnud või langenud, on olnud pisike muutus müügikoguses, mis mõne aja pärast taastub. „Piima pole võimalik varuks osta ja üsna raske on tarbimist mitu korda suurendada,” tõdeb ta. „Kas hind edaspidi tõuseb või langeb, on väga raske öelda, kuna me sõltume maailmamajandusest ja globaalsest nõudlusest. Kindlasti aga usun, et piima hind peab olema õiglane.”

Naabrist erinev

Ehkki piim on tihti kõrvuti valge suhkru, soola ja nisujahuga tervise rikkujaks kuulutatud, eestlased siiski armastavad piimatooteid ja 40 protsenti täiskasvanutest joob piima iga päev.

Kuna Eesti piimatööstuste suurim ekspordipartner on Soome, siis on just sealt tulnud päris mitmed meid mõjutanud suunad. „Üsna kindlalt võib öelda, et Eestis ja Soomes on kõige vähem magusad piimatooted. Lõuna- ja Lääne-Euroopas on riike, kus keskmine suhkrusisaldus on kuni 30 protsenti suurem,” toob välja Kallaspoolik. „Erinevalt Eestist armastatakse Soomes rohkem lahjasid piimatooteid, kuid ka see on muutumas. Soomes, Rootsis ja Eestis süüakse võrreldes muu maailmaga vähem desserte ja magustoite ning eelistatakse pigem naturaalseid ja suures pakis tooteid.”

Rootsis ja Soomes süüakse võrreldes Eestiga rohkem valgutooteid ja taimseid piima-alternatiive.

„Baltikumi piirkond on oma piima maitse-eelistustelt sarnane ja oleme need õnnelikud, kes saavad juua värsket, oma kodu lähedalt kogutud lehmapiima,” ütleb Kalbin. „Paljud riigid, eriti soojema kliimaga, seda endale lubada ei saa, mistõttu pika vahemaa ja kehvade säilitamistingimuste juures eelistatakse seal rohkem UHTd ehk kõrgkuumutatud, pika säilivusajaga piima.”

Mis mujal moes?

Parasjagu domineerib maailmas mitu paralleelset suunda. Üks on naturaalne ja mahe. „Moes on puhas (clean label, clear label), mahe ja öko. Piimasektoris tähendab see puhast võid ja puhast koort ning naturaalseid tooteid,” selgitab Kallaspoolik. „Kui juua piima, siis peaks see olema rasvane. Piimarasv aitab kaasa kaltsiumi ja rasvas lahustuvate vitamiinide imendumisele. Sageli unustatakse ära, et kaltsiumi imendumisele aitab kaasa laktoos. Seega, kui sul pole terviseprobleeme, tarbi naturaalseid tooteid.”

Globaalsel tasandil teevad suurt tõusu sooritust parandavad tooted, kaalu ja vananemise kontroll, piima alternatiivid ja hübriidtooted. „Moes on etnilised toidud,” nimetab Kallaspoolik. „Ameerika on „avastanud Ameerika” ehk probiootikumid ja hapendatud tooted. Tooted, mis on eestlase toidulaual olnud sajandeid, on nüüd väga popid. Näiteks on väga moes meie igapäevane hapendatud rukkileib, hapukapsas, hapukurk, hapukoor ja keefir. Naljaga pooleks võib öelda, et siin peitub ka eestlase rahuliku loomuse saladus. Nii täisterarukkileib kui ka piimatooted sisaldavad närvidele rahustavalt mõjuvaid B-rühma vitamiine.”

Igas vanuses

Laht rõhutab, et ka eakad ei tohiks piimast loobuda. „Minu ämm ja äi on üle 90aastased, terve elu piima tarvitanud ja ma pole kuulnud kurtmist, et piima joomine neile halvasti mõjunud oleks,” räägib ta.

Küll aga võiksid vanemad inimesed, kel seedimisega probleeme, valida täispiimast hapupiima, sest seda on kergem seedida.

Tihtipeale on hoiatatud, et rasvasest piimast saab liiga palju kolesterooli. See on piimateadlase kinnitusel muinasjutt. Et saada piimast päevane vajadus kolesterooli, oleks vaja ära juua 15liitrine ämbritäis. Ka siis ei saaks mitte üledoosi, vaid päevase vajaduse rahuldatud.

„Inimorganism tarvitab päevas umbes grammi kolesterooli, millest muu hulgas sünteesitakse D-vitamiini,” rõhutab Laht. „Piimarasv on eelistatud energiaallikas, kui ollakse tõbine ja alaealine. Juhul, kui ei ole vastunäidustust. Aga mina ei tea ühtegi vastunäidustust piimarasvale. Vastunäitused võivad olla piimasuhkrule ehk laktoosile, väga tagasihoidlikult võib olla vastunäidustusi piimavalgule, aga mitte rasvale.”

LAHJA JA RASVANE

Kuidas saadakse eri rasvasisaldusega piima?

Ruta Kallaspoolik seletab, et farmist toodud piim läheb tööstuses kõigepealt 50–60 kraadini kuumutatult separaatorisse ehk koorelahutajasse. Sealt liigub 0,05protsendise rasvasisaldusega kooritud piim üht toru pidi suurde anumasse ja rõõsk koor teist toru pidi väiksemasse anumasse. Järgmises töötlemise osas segatakse kokku kindel osa kooritud piima kindla osa koorega ja saadaksegi kas 2,5- või 3,5protsendise rasvasisaldusega poepiim. Ehk siis piima tehakse ühtemoodi, erinev on ainult kooritud piimale lisatava koore kogus.