Metalliinsenerid teevad tootja elu lihtsamaks

OÜ Revismo tegeleb metalltoodete ning seadmete arendamise ja projekteerimisega. Vasakult juhataja Kristo Klementi, insener Matis Otstak ja peainsener Mirko Arras.

FOTO: Erakogu

Kõigega ei saa ega peagi ise hakkama saama. Ka metallitööstuses mitte. Osaühingu Revismo noored, aga nüüdseks juba üsna kogenud insenerid on ettevõtte nelja tööaasta jooksul osalenud paarisajas projektis, kus märksõnadeks tugevusanalüüs, termodünaamika, CAD-projekteerimine, tööstusautomaatika, vastavus standarditele jms.

„Kui Revismole esitatakse tellimus, siis meie vastutame, et tehniline lahendus töötaks korrektselt,” ütleb ettevõtte juhataja Kristo Klementi (27), kes on pärit Läänemaalt Kullamaa vallast.

„Alustasime 2013. aastal põhitöö kõrvalt lähemaid ja kaugemaid tuttavaid aidates, kuid aasta hiljem nägime, et tuleb pühenduda oma firmale,” meenutab TTÜ mehaanikateaduskonna tootearenduse eriala lõpetanud Klementi. Sama taustaga on enamik ettevõtte üheteistkümneliikmelisest meeskonnast, vaid tootedisainer on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia. „Meie põhifookus on suunatud metalltoodete ja seadmete arendamisele ja projekteerimisele. Klient annab meile ette tingimused, millele toode peab vastama, ja meie leiame sobiliku lahenduse. Oleme välja töötanud nii avalikus ruumis kasutatavaid prügikaste kui ka poolautomaatseid tootmisliine. Projektides tuleb arvestada väga erinevate nüanssidega,” selgitab Klementi. Ettevõtte peainsener Mirko Arras (27), kes tuli Tallinnasse Järvamaalt Väätsa vallast, kinnitab, et Revismo poole pöörduvad kliendid, kellel on idee, aga napib aega või oskusi selle realiseerimiseks. „Sageli tullakse meie juurde, paberile tehtud joonised näpus, ja öeldakse, et midagi sellist oleks vaja teha. Muidugi, kui kliendi visioon on kaugemale arendatud, on meil tööd vähem ja tulemus valmib kiiremini. Meie ei tooda, aga valmistame ette kõik vajaliku, sealhulgas dokumentatsiooni, kuni mitmekeelse kasutusjuhendini välja.”

Metsatraktori kabiinist mobiilimastini

Kui vaadata Revismo kodulehel välja pandut, näeb, et siinsete inseneride käe alt on läbi käinud umbes kakskümmend seeriatootmisse jõudnud seadet või selle osa. Metsatraktori kabiini arendus, tugevusanalüüs, projekteerimine; kariloomade transportimiseks ettenähtud haagise arendus, tugevusanalüüs, projekteerimine; kraapkonveierite arendus, insenertehnilised arvutused ja projekteerimine; mobiilimastide arendus, tugevusanalüüsid ning projekteerimine on vaid mõned näited. „Kõige rohkem puutume siiski kokku üksikeksemplaridega. Kui kliendil ei ole turult võtta talle vajalikku seadet või selle osa, pöördub ta meie poole ja meie töötame selle välja,” seletab Klementi. Revismo on Eesti Masinatööstuse Liidu liige ja ühel või teisel moel on ettevõttel olnud kokkupuude paljude siinsete metallitööstusfirmadega. „Meie klientidest 95 protsenti on olnud Eesti ettevõtted, kuid on tekkinud ka välismaiseid koostööpartnereid ja neid tuleb juurde. Plaanime insenere juurde võtta ja just välismaa arvelt laieneda.”

Omajagu Revismo koostööpartnereid on seotud põllumajandusega. „Praegu valmistame ühe tuntud põllumajandusettevõtte tellimusel seeriatootmiseks ette haakeriista, millega pärast viljakoristust mulda töödelda. Klient ise on küll paar prototüüpi varem valmis teinud ja põllul kasutanud, aga nüüd otsustasid firmajuhid asja tõsiselt ette võtta ja kaasasid meid. Meie projekteerime, teeme seadme insenertehnilisi arvutusi ja koostame tootmiseelset dokumentatsiooni. Tahaks järgmisel suvel uute prototüüpideni jõuda. Tegu on väga mahuka projektiga, kus üksinda prototüübi ehitus neelab kümneid tuhandeid eurosid. Teeme ära tugevus-, väsimis- ja muud analüüsid, et leida üles kohad, mis võivad pärast mõningast kasutusaega nõrgaks jääda. Mida paremat tööd teeme, seda vähem kulub reaalseks toote testimiseks ja võimalikuks ümbertegemiseks aega ja raha. Kuigi analoogseid tooteid on turul praegugi, tahame jõuda selleni, et seeriatootmiseks mõeldud seadme töökomponendid saavad olema kindlamad ja sellel saab konkurentide ees olema teisigi eeliseid,” avab Revismo tegemisi peainsener Arras. Millega täpsemalt tegu, ei saa ta avaldada, sest kõikidele klientidele pakub Revismo koostöö- ja konfidentsiaalsuslepingut, milles kinnitatakse, et klientide poolt firma esindajatele usaldatud info toodete, ärisaladuste jms kohta on kasutamiseks ainult vastastikuse koostöö eesmärkidel.

Pakkumaks oma klientidele täielikku kindlustunnet, on Revismo sõlminud insenertehnilise projekteerimise vastutuskindlustuslepingu 100 000 euro ulatuses. „Eestist me sobivat kindlustusandjat ei leidnud, sest polevat kahjukäsitlejaid, kes oskaksid pädevalt hinnata masinaehituslike projektide riske ja võimalikke kahjusid. Sobiva lepingupartneri saime pärast pikka otsimist välismaalt. Me müüme inseneride tööd, kes on ikkagi ainult inimesed, ja kui nad peaksid eksima, võib tekkida kindlustusjuhtum. Kui nii peaks minema, siis tänu kindlustusele saame kliendi kahjud korvata. Seni pole seda vaja läinud, aga nii meile kui ka tellijatele annab see täiendava kindlustunde,” põhjendab Klementi.

Kliendid piirist piirini

Suurtel metalliettevõtetel on enamasti oma inseneribaas olemas, aga neilgi on aeg-ajalt abi vaja, sest oma spetsialistid on igapäevatööga koormatud ja neil ei jätku aega ootamatute või täiendavate ülesannete täitmiseks. Peamised Revismo kliendid on siiski keskmised ja väiksemad metallifirmad. „Tänapäevases ettevõttes ei toodeta paljusid detaile enam käsitsi, töö teevad ära CNC-masinad. Masinaehituslikud sõlmed on niivõrd keerulised, et see vajab põhjalikke teadmisi ja kogemusi. TTÜst insenere küll tuleb, aga jääb ikkagi väheks. On tootmisettevõtteid, kes tahavad toodangu kvaliteeti tõsta, ja ettevõtteid, kus on vaja efektiivistada tootmist. Mõlemal juhul ei pruugi firmal endal vajalikke inimesi olla või pole neil mahti sellega tegeleda. Nii ongi mõistlik teenust sisse osta. Pakume seda, mida turg vajab. Näiteks tugevusanalüüs on nii spetsiifiline töö, et vähestes ettevõtetes on palgal inimene, kes sellega pidevalt kokku puutuks. Kuna meie tegeleme sellega vähemalt kord nädalas, saab meie tulemusi usaldada. Meie võtame ka vastutuse. Kui Revismole esitatakse tellimus, siis tagame, et tehniline lahendus töötab korrektselt. Samuti pole igal ettevõttel mõtet endale spetsiifilisi arvutiprogramme soetada. Meie kulutame programmidele ja litsentside uuendamisele üle kümne tuhande euro aastas. Tarkvaraprogrammid on kallid ja neid on mõistlik hankida vaid juhul, kui need pidevat kasutamist leiavad,” selgitavad Klementi ja Arras põhjuseid, miks nende ettevõttel järjest enam tööd on.

Huvitava nüansina toovad mehed välja, et valdavalt on Revismo klientideks väljaspool Tallinna asuvad ettevõtted. „Ju siis jääb Tallinnasse ikkagi rohkem insenere, kui mujale läheb. Samuti on metallitööstustes kasutusel suured pinnad, mille omamine või rentimine on pealinnas ebamõistlikult kallis. Kliente on meil kõikjalt Eestist, välja arvatud Saaremaa. Kuna püüame klientidega kohtuda vajalikust pigem rohkem kui vähem, on meie firmaauto aastane läbisõit 50 000 kilomeetri ringis. Üritame olla maksimaalselt operatiivsed ja vastutulelikud, sest tootmises ja tootearenduses on aeg arvel ja kõigil kiire. Olenevalt toote keerukusest võib tegelik koostöö jätkuda ka pärast meile esitatud tellimuse täitmist. Vajadusel nõustame kliente tootmise käiguski.”

Revismo teenuse hind lähtub tellimuse täitmisele kuluvatest töötundidest. Tasu sõltub ka projekti keerukusastmest, sest tugevad spetsialistid peavad motiveerivat tasu saama.

Konkurents on metalliga tegelevate inseneribüroode seas küll olemas, aga see ei ole Klementi kinnitusel ülemäära tihe. „Mõni büroo teeb ainult välisturule, teised on spetsialiseerunud mingile kitsale valdkonnale, meie püüame täita võimalikult laia metalliga seotud ampluaad. Kliendibaas on suur ja see annab kindlust.”

Revismo asutamisel püstitatud plaanid on firmajuhtide sõnul paljuski realiseerunud, kuid saavutatu juurde pidama jääda ei kavatseta. Ettevõtte käive on igal aastal kaks korda kasvanud: eelmisel aastal oli see 125 000, tänavu juba 250 000 eurot. „Meie käibes ei ole toorainet, mistõttu saab neid arve igati korralikuks pidada. Algselt oli mõte, et kahel mehel oleks tööd ja leiba, aga oleme jõudnud Eesti mõistes soliidse üheteistkümne töötajaga inseneribürooni,” kommenteerib Klementi.

Populaarne

Tagasi üles