Angerja päästmine: varu taastamiseks kehtestatakse püügipiirang

Teadlased on soovitanud viia miinimumi igasugune inimtegevus, mis angerja rännet mõjutab. Foto: Keskkonnaministeerium

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel otsustasid ministrid keelata angerjapüügi Atlandi ookeanis ja Läänemeres kolmeks kuuks angerja rändeperioodil. Kogu öö kestnud läbirääkimistel lepiti kokku ka Euroopa Liidu kalapüügivõimalustes kõikides Euroopa Liidu vetes ja väljaspool Euroopa Liidu veeala.

«Viimane Eesti juhitav põllumajandus- ja kalandusnõukogu kujunes sarnaselt oktoobrikuisele samuti kogu öö kestnud pingelisteks läbirääkimisteks. Alustasime esmaspäeva hommikul plaaniga leppida kokku ligikaudu 200 kalavaru püügivõimalustes. Kolmapäeva hommikul pisut enne kella kaheksat saavutasimegi liikmesriikide vahel konsensusliku kokkuleppe,» ütles kohtumist juhtinud keskkonnaminister Siim Kiisler.

Eestile säilib võimalus püüda Loode-Atlandi piirkonnas süvalesta, meriahvenat, railisi, turska ja teisi liike. Lisaks saab Eesti ka edaspidi püüda Barentsi merest turska, krevetti ja lestalisi.

Üks protsent angerjaid

Olulise punktina arutati ka angerjate püügikeeldu. Angerjate arvukus on võrreldes 1960-70. aastatega ligikaudu 99 protsenti vähenenud, seetõttu tegi Euroopa Komisjon ettepaneku angerjate püük Atlandi ookeanis, Põhjameres ja Läänemeres üldse keelata ning muuta rangemaks ka siseriiklikke angerjamajanduskavasid.

«Läbirääkimiste tulemusel otsustati angerjapüük meres keelata kolmeks järjestikuseks kuuks vahemikus 1. septembrist 31. jaanuarini ehk angerja rändeperioodil. Iga liikmesriik saab ise otsustada, millal täpselt selles ajavahemikus püügikeeld kehtestada,» selgitas Kiisler.

Angerjate arvukuse vähenemisel on mitmeid põhjusi – ülepüük, elupaikade vähesus ja paisutatud jõed, mis takistavad angerja rännet nende elupaikadeni. Arvatakse ka, et angerja rännet Euroopasse mõjutab Golfi hoovuse muutumine. Lisaks sellele teatakse väga vähe Sargasso meres asuvatest angerja koelmualadest ja angerja noorjärkude elutsüklist.

Populatsiooni taastumist raskendab ka asjaolu, et klaasangerjana Euroopa rannikule jõudev angerjas rändab tagasi kudealadele Sargassosse alles 6-8 aasta pärast või isegi hiljem. Seetõttu on teadlased soovitanud viia miinimumi igasugune inimtegevus, mis angerja rännet mõjutab.

Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Aastatel 2011-2016 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 10,2–13,3 tonni angerjat. Merest püük on mitu korda vähenenud: kui aastail 2004-2007 püüti Eestis merest ligikaudu 12 tonni täismõõdus rändangerjat, siis mullune püügimaht oli 700 kilogrammi.