Keskkonnaamet koristas tänavu üle 400 tonni jäätmeid

FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Reformimata riigimaalt koristati 2017. aastal 39 tonni ohtlikke ja 366 tonni tavajäätmeid.

Ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid koristati sel aastal viielt objektilt neljast maakonnast. Harjumaal korrastati kaks objekti ning Ida-Virumaal, Põlva- ja Pärnumaal üks objekt. Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid, aga ka puitu, vanarehve ja mööblit.

Suurim korrastatud objekt asus Saku vallas Männiku külas, kust likvideeriti kokku ligi 270 tonni jäätmeid (35 tonni kive ja pinnast, 143 tonni ehitus- ja lammutusprahti ning 92 tonni segaolmejäätmeid).

Ohtlik Mooste

Ohtlikke jäätmeid koristati enim Põlvamaal Mooste vallas, kus vana väetisehoidla likvideerimisel koristati 38,5 tonni jäätmeid (21,6 tonni asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning 16,9 tonni ohtlikke aineid sisaldavaid põllumajanduskemikaalide jäätmeid). Objekti korrastamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

«Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse või jäätmejaama. Kodumajapidamisest pärit ohtlikke jäätmeid, näiteks värve, lakke, liime, puhastusvahendeid, ravimeid, patareisid, akusid, väetiseid ja koduelektroonikat, võetakse elanikelt üldjuhul vastu tasuta. Infot ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide ja jäätmejaamade kohta saab kohalikust omavalitsusest või kaardirakendusest kuhuviia.ee,» rääkis Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja.

Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele, kes täidab vajalikke tingimusi, et vältida ohtlike jäätmete käitlemisega kaasnevat kõrgendatud ohtu. Loa olemasolu saab kontrollida Keskkonnaameti e-teenuste portaalist.

Leidsid prügihunniku?

«Leides loodusest prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes peab kindlaks tegema saastaja. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik. Reformimata riigimaa puhul on koristamise kohustus Keskkonnaametil. Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle 2 protsendi jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus,» selgitas Siilaberg.

Kokku on aastatel 2013-2017 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 1300 tonni jäätmeid, kusjuures kolmel viimasel aastal on olnud prügikogused suuremad. Koristustöödega jätkatakse ka edaspidi.

Enne jäätmete koristamist Harjumaal Saku vallas Männiku külas.

FOTO: Görel Grauding

Pärast jäätmete koristamist Harjumaal Saku vallas Männiku külas.

FOTO: Görel Grauding

Populaarne

Tagasi üles
Back