/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/12/12/7399105t1h4be2.jpg)
Keskkonnaministeerium alustab kogu meie elukeskkonna jaoks väga tähtsa strateegilise dokumendi, järgmise kümnendi metsanduse arengukava koostamist, mille eesmärk on metsade säästlik majandamine.
Kaalul Eesti metsa tulevik: ministeerium alustab uue metsanduse arengukava koostamist (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ees seisab suur töö, milleks kulub peaaegu kolm aastat,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. «Me kaasame sellesse töösse üle 20 huvirühma, nende seas metsade heaolu eest seisvaid kodanikualgatusi, mitmeid riigiasutusi ja vähemalt kümmekond ettevõtjate liitu.»
«Pool Eestit» ei tähenda veel, et kõik korras oleks
Kiisler rõhutas, et praegu on umbes pool Eestit kaetud metsaga, kuid metsarohkus ei tähenda paraku seda, et metsandusega on kõik korras. Üks suuri probleeme on see, et meile on väga vähe alles jäänud sajanditevanuseid põlismetsi.
«Eriti väärtuslik mets tuleb kiiresti kaitse alla võtta ja seda me vastavalt metsanduse arengukavale ka teeme: kokku on juba praegu range kaitse all 12 protsenti metsast,» ütles Kiisler. «Kuigi üldmahus oleme kaitse alla võtnud metsa isegi rohkem kui on praeguses arengukavas eesmärgiks seatud, on keskmisest kehvemini edenenud laane- ja salumetsade kaitse alla võtmine. Seepärast kavatsen ma veel selle aastanumbri sees alla kirjutada käskkirjale, millega algatan uute laane- ja salumetsade kaitsealade moodustamise. Koos uute kaitsealadega kasvab range kaitsega salu- ja laanemetsade pindala praegusega võrreldes ligi kaks korda.»
Otsused sünnivad koos teadlastega
Kiisler selgitas, et keskkonnaministrina saab ta uue arengukava koostamisel otsuseid langetada üksnes teadlaste uuringute ja arvutuste alusel. Seepärast on uue metsanduse arengukava väljatöötamise üks võtmekohti see, et teadlased jõuaksid üksmeelele ja lepiksid omavahel kokku, milline on meie metsade juurdekasv ja sellest tulenevad sobivad raiemahud.
«Meie eesmärgiks on leida lahendus, kuidas saada nüüdisaegsete meetoditega võimalikult ajakohane ja objektiivne ülevaade Eesti metsadest,» sõnas Kiisler. «Selleks kavatsen ma uue metsanduse arengukava koostamise raames ühe laua taha kokku kutsuda kõik osapooled – avaliku võimu asutused, metsateadlased nii Tartu Ülikoolist kui ka Eesti Maaülikoolist, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Erametsaliidu, Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja teiste huvirühmade esindajad. Selle koostöö tulemusena peame jõudma üksmeelele metsade juurdekasvus ja raiemahtudes.»
Keskkonnaminister tutvustab uue metsanduse arengukava koostamise ajakava ja huvirühmade kaasamise plaani metsandusnõukogule veel enne jõule, 20.detsembril.