Nagu selgub Riigi Ilmateenistuse kokkuvõttest, on sügis olnud ebatavaliselt sajune – sajusele septembrile järgnes sajune oktoober. Lääne-Eestis sadas kuu jooksul vihmavett peaaegu kaks sajunormi.
Ilmatark: Kihtsajupilved, meie igapäevased kaaslased
7. detsember 2017, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnes ilmajaamas oli oktoobri sademete summa rekordilähedane. Lääne-Nigula ilmajaam sai uue oktoobri sajurekordi – sademete summaks mõõdeti 155,8 mm, s.o 200% pikaajalisest keskmisest (see on 78 mm). Eelmine oktoobri rekord oli 150,3 mm, mis mõõdeti 1980. aastal. Sarnane seis püsis ka novembris, kui Eesti keskmine sajuhulk oli 67 mm, mis on 107% normist (paljuaastane keskmine 63 mm). Seega on kihtsajupilved saanud vaat et igapäevasteks kaaslasteks. Mis pilved need kihtsajupilved õieti on?
Kihtsajupilved (Nimbostratus) on kogu taevast kattev läbipaistmatu hall, tumehall, harva kollaka varjundiga pilvekiht, millest tuleb laussademeid. Need laussademed on lausvihm, lauslörts või lauslumi, harva jäävihm või jäätuv vihm.
Kuigi välimuselt ühtlane ja igav, on siiski tegu üpris põneva ja sademete seisukohalt äärmiselt olulise pilveliigiga. See pilveliik annab märkimisväärseid sademeid, sest kihtsajupilved on väga ulatuslikud ja mitme kilomeetri paksused. Kihtsajupilvede alumine piir asub tavaliselt 1,5–3 km kõrgusel Maa aluspinnast, kuid tõenäoliselt on võimalik hatakpilvedega sulandumine – võib tekkida mulje, et asuvad vaid paarisaja meetri kõrgusel.
Kihtsajupilved on tüüpilised sajupilved, mis olenevalt aastaajast ja temperatuurist toovad endaga kaasa tavaliselt lausvihma, lauslund või lauslörtsi. Laussaju tugevus võib sujuvalt varieeruda ja sadu võib ajutiselt isegi lakata. Järsud muutused saju tugevuses, samuti äike, viitavad konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele.
Kihtsajupilved on vähemalt parasvöötmes sageli frontaalsed pilved. Need võivad tekkida nii soojal, oklusiooni- kui ka külmal frondil. Harvem juhtub meie kliimavöötmes seda, et kihtsajupilved moodustuvad rünksajupilvede laialivalgumise ja transformeerumise tagajärjel. Troopikas on see tavalisem, eriti troopikatsüklonites.
Kuna kihtsajupilvedest sajab pidevalt või väikeste vaheaegadega, siis õhk tavaliselt küllastub veeaurust ning seetõttu tekivad väikseimagi õhu tõusu tagajärjel kiiresti liikuvad ja madalad hatak- ehk rebenenud (räbal-)pilved (Stratus fractus, Fractonimbus). Saju jätkudes, (sooja) frondi lähenedes ja niiskuse suurenedes, pilvetükid ühinevad ning nende alumine piir võib laskuda kuni aluspinnani, mis loob soodsad tingimused udu tekkeks. See toimub tavaliselt sooja frondi saabudes. Siis lakkab laussadu ja külmal ajal võib minna sulaks, sest kohale on jõudnud soe õhumass.
Kas kihtsajupilved tähendavad ilma muutumise seisukohast midagi? Need on sajuse ilma pilved, järgnevuse kulminatsioon – ilmamuutus ehk vihma- või lumesadu on juba kohale jõudnud.
Sajused ilmad näivad jätkuvat, kuid üha rohkem on vihma asemel lund näha, eriti sisemaal ja ida pool. Siiski talve võidukäiku veel ei paista. Nii laotub 7. detsembriks Eesti kohale sügava tsükloni soe sektor, mis toob sooja, tuulise ja sajuse ilma (esialgu võib tulla lund, kuid hiljem on ülekaalus vihm).
Tsükloni okludeerudes õhumass tasapisi jahtub ja lõunakaartetuul hakkab tasapisi nõrgenema, ent siiski jääb õhutemperatuur esialgu valdavalt plusspoolele ja lund sajab vaid ajuti. Võib-olla tulevad talvised olud pärast 10. detsembrit?