Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jõulukuu on linnulihatootjale megakuu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Estfarmi kalkun. | FOTO: Sille Annuk

Omal ajal ligemale 400 kalkunit pidanud Estfarm tänavu kalkuneid ei kasvata, farmi juht Janek Prits seletab, et kalkun on pühadelind ja sellel pole lihtsalt Eestis pidevat turgu. „Hani ja part on praegu aastavahetusel isegi parema minekuga kui kalkun,” tõdeb ta.

Jõulud ja aastavahetus ongi kodumaise linnuliha põhiline müügiaeg. „Jõulud on lihatootjale megakuu, ostetakse palju ega hoita raha kokku,” sõnab Prits. „Põhiline jõululind on hani, aga ka kalkunit ja parti ostetakse siis hästi.”

Ülejäänud ajal on aga kalkuniliha nõudlus tagasihoidlik. Prits usub, et vabapidamisel kasvanud lindude lihale oleks Eestis kindlasti ostja olemas ja kalkuniliha eelis on, et see pole rasvane.

„Kalkuniliha tootmine võiks suurem olla, aga meil pole veel selle söömise harjumust. Eestlane on ikka veel sea- ja veiselihausku. Olen palju restoranidega sel teemal rääkinud, aga nemad kehitavad õlgu – inimesed ei telli,” nendib Prits. „Oleks nõudlust, tuleks ka kasvatajaid.”

Haneliha toodetakse Eestis samuti üsna vähe. Miks? Ikka seepärast, et ostetakse vähe.

Part erineb hanest ja kalkunist selle poolest, et seda ostavad restoranid aasta ringi.

Kalkunitel kipub ka suurus takistuseks olema – kas arvab pere, et ei jõua kopsakat lindu ära süüa või ei mahu see ahju. „Enamik inimesi ei taha mingil juhul lindu poolikult saada,” ütleb Prits. „Me lõikasime kalkuni pooleks ja näitasime, kuidas selle saaks ilusti ahjuplaadile panna, aga ikka inimesed võõristasid. 10–11kilone lind mahub ilusti ahju, aga suurematega läheb juba raskeks – ei mahu sisse.”

Tagasi üles