Põllumehed arvavad, et saagikindlustuse mõte on hea, kuid täpsemaks otsustamiseks on vaja konkreetseid arve.
Saagi kindlustamist tuleb kaaluda
Järvamaal üle 20 aasta loomi kasvatava Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa ütleb otsekoheselt, et saagikindlustusele saab mõelda siis, kui kindlustus pakub mingi programmi välja, mitte enne. „Kõik sõltub hinnast ja sellest, kas saan kindlustamisotsuse teha vabatahtlikult.”
Kui kindlustus saab kohustuslikuks, tähendab see lisamaksu põllumehele, mis on Uusmaale väga vastukarva. „Kui üks püüab kõigest väest ja koristab saagi, teine veab seanahka ja talle makstakse see kindlustusega kinni, siis pole see õiglane. Kuid kohustuslikkusega võib selline olukord kiirelt tekkida,” arutleb ta. Isegi kui riik kindlustamisse panustab, jääb alles võimalus olla hooletu. „Olen sada protsenti selle vastu, et saagikindlustus läheb kohustuslikuks,” kinnitab ta.
Uusmaa meelest saab Eestis põllumajanduses tegutsedes olla vaid segatootja. See on parim kindlustus ja sellist ekstreemset aastat nagu tänavune tuleb harva ette. „Minul esimest korda, kuid nüüdki sain tänu loomakasvatusele enamiku teraviljast muljuda. Hoidsin nii hoopis kastmise pealt kokku, sest muljumisel on teravilja niiskus hästi oluline,” selgitab ta.
Uusmaa ei usu, et leidub kindlustusettevõtteid, kes kiirustavad põllumehele saagikindlustust pakkuma. See on ju riskantne ja kes hakkab pakkuma kindlustust, kui on näha, et välja tuleb maksta ka kahjusummasid. „Kindlustussummadena saad ju enda sissemakstud raha ja nii hoian parem ise oma raha, mis heal ajal üle jääb. Miks peaksin seda hoidma kellegi teise käes, kes võtab selle eest protsendi endale, ja riskima sellega, et ei suuda kahju korral seda ära tõestadagi. Kardan, et ma pole liituja, tänavu jäi maha kõigest üks protsent teraviljast. Kui selle aasta elasin üle, siis palju hullemat ju enam tulla ei saa. Abile lootes ma oma tootmist üles pole ehitanud. Tahan vaid, et ühises liidus põllumajanduse toetamise tingimused oleksid võrdsed. Muudes asjades tuleb ikka põllumehel osata riskidele ise mõelda,” räägib ta.
Viljandi- ja Järvamaal teravilja kasvatav Allan Paal ütleb, et idee saaki kindlustada on hea, kuid kõik sõltub hinnast. Kuni ükski kindlustusfirma pole teinud konkreetset pakkumist, pole millestki täpsemalt rääkida.
„Ka 10–15 aastat tagasi kindlustati saaki, siis arvestati kolme aasta keskmist saagikust. Ei mäleta, et oleksin selles osalenud. Nii ei oska praegugi midagi enamat arvata,” nendib ta.
Teraviljakasvatajana hajutab Paal riski eri sorte kasvatades. Tal on traditsioonilise nisu, odra ja rukki kõrval maas mitmeid liblikõielisi. „Nii kasvab ühel aastal üks paremini kui teine ja see on põllumehele parem kindlustus, kui mis tahes kindlustusselts pakkuda võib,” arvab ta.
Ka ei usu Paal, et tänavusega sarnast rasket aastat sageli ette tuleb. Tänavu jäi tal üldpinnast maha kõigest viis protsenti. „Vaid uba jäi põllule 60 protsendi ulatuses, sest sellele sobis vihmane sügis kõige halvemini. Kuid sajaprotsendilist saagikoristust põllumees ju ei eeldagi,” teatab ta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja värskest küsitlusest selgub, et valdav osa Eesti taimekasvatajatest oleks valmis kindlustama põllukultuuride saagi, kui selline võimalus oleks ja riik toetaks osaliselt kindlustusmakseid. Praegu Eestis põllukultuuride saaki kindlustada ei saa.
Maaeluministeeriumis toimunud saagikindlustuse ümarlaual ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et põllumehed on väljendanud valmisolekut põllukultuuride saagikindlustust kasutada, seetõttu on mõistlik olemasoleva maaelu arengukava raames luua eeldused põllukultuuride kindlustustoote turuletulekuks. ELi ühise põllumajanduspoliitika nn minireformi käigus hiljuti kokkulepitud muudatuste jõustumine suurendaks usku, et saagikindlustus võiks edukalt käivituda ka Eestis. „Juba mitu aastat toimib põllukultuuride saagikindlustuse süsteem Lätis ja Leedus. Eesti põllumeeste reaalne huvi saagikindlustuse vastu sõltub lõppkokkuvõttes aga ikkagi pakutavate kindlustustoodete tingimustest,” lausus ta.
EPKK küsitlusele vastanud põllumajandusettevõtetest 21 protsenti kasutaksid kindlasti ja 61 protsenti pigem kasutaksid saagikindlustust, kui see oleks olemas ja riik toetaks kindlustusmakseid 65 protsendi ulatuses. Saagikindlustust ei kasutaks 18 protsenti küsitlusele vastanutest.
Saagikindlustuse ideed kipuvad rohkem toetama need ettevõtted, kes olid tänavu koristusega rohkem hädas. Ettevõtetel, kes kasutaksid tulevikus saagikindlustust, jäi tänavu keskmiselt koristamata ligi 16 protsenti põllukultuuride pinnast, samas kui ettevõtetes, kes ei sooviks saagikindlustust kasutada, jäi koristamata umbes 12 protsenti põllukultuuridest.
Saagikindlustuse ettepanekusse positiivselt ja ettevaatlikult suhtuvate ettevõtete keskmises suuruses märkimisväärset erinevust pole. Pooldavad ettevõtted on natuke suuremad (357 ha) kui ettevaatlikumad (337 ha).
Ootuspäraselt on ettevõtete hulgas, kes oleksid valmis saagikindlustust kasutama, rohkem neid, kelle jaoks tänavune aasta kujuneb majanduslikult raskemaks. Ettevõtetest, kes oleksid valmis saagikindlustust kasutama, tõotab tänavune aasta majanduslikult kujuneda väga keeruliseks 43 protsendil, keeruliseks 45, keskmiseks 11 protsendil ja heaks ühe protsendi ettevõtete jaoks. Saagikindlustusse skeptiliselt suhtuvatest ettevõtetest tõotab tänavune aasta majanduslikult väga keeruliseks kujuneda 25 protsendil, keeruliseks 53 ja keskmiseks 22 protsendil vastanutest.
Kuigi taimekasvatusele spetsialiseerunud ettevõtted avaldasid selgemat valmisolekut saagikindlustust kasutada kui segatootmisettevõtted, kus kasvatatakse ka loomi, siis tegelikult on mõlemat tüüpi ettevõtete hulgas üsna suur valmisolek kindlustust kasutada.
Saagikindlustust puudutavale küsimusele vastas 657 põllumajandusettevõtet, kes kasvatasid tänavu põllukultuure kokku rohkem kui 230 000 hektaril, mis on peaaegu pool antud põllukultuuride kogupinnast.