Vallavalitsused valmistuvad restardiks

„Paberil on valdade liitmine lihtne, aga sisuline ühtsus eeldab iikumisvabadust,“ leiab Mikk Pikkmets. Foto: Toomas Šalda

Osast Läänemaast sai viimaste kohalike valimiste järel Pärnumaa. Uue Lääneranna valla moodustasid Lihula ja Hanila vald Läänemaalt ning Varbla ja Koonga vald Pärnumaalt.

Lääneranna vallavanemaks valitud Mikk Pikkmets, millises järgus liitumine on?

2. jaanuarist peab Lääneranna vallavalitsus uue struktuuri alusel otsustuspädeva ametiasutusena tööle hakkama. Kui praegu on meil veel neli eri registrikoodiga vallavalitsust, siis uuest aastast üks. Ettevalmistusega on hõivatud kõik vallavalitsuse töötajad, kes peavad samal ajal täitma ka kõiki teisi töölepingus seisvaid kohustusi ja kelle põhitöö tegelikult kannatab selle all. Ise sebin nelja maja vahet, et tagada kõigile enam-vähem sobiv lahendus. Eelmisel nädalal andsime inimestele teada, kes jätkab ja kes koondatakse. Kui nelja valla peale oli 72,5, siis uude valda jääb 66–67 ametikohta. Kümme inimest tuleb koondada ja neli kohta tuleb konkursiga täita, ülejäänud ametnike töö korraldame ümber.

Millal hakkab vald toimima ühtse tervikuna?

Kui päris ühtne tervik tekib nelja aastaga, on väga hästi. Olen veendunud, et alguses tuleb ette ka segadust, aga eesmärk on jõuda võimalikult kiiresti mõistlike lahendusteni just kodanike jaoks. Vallavalitsuses kohati tekkida võiva kaootilise olukorra tõttu ei tohi nemad kannatada.

Kas riik on selgelt sõnastanud, millised riigi kohustused, mida varem maavalitsus kandis, vallale üle lähevad?

Pigem tuleb lähinädalatel ja -kuudel selgeks saada, kuidas omavalitsuste koostöö toimima hakkab. Kui võtame elanikele olulised punktid, näiteks väiketoetusprogrammid, kohalik omaalgatusprogramm või kohalik turvalisusprogramm, mis toimivad EASi või maakondlike ettevõtlus- ja arenduskeskuste all, siis nendega pole muret. Valla vedada olnud hajaasustuse programm läheb samuti üle EASile ja see peaks jätkuma vanaviisi. Veidi kahju on planeerimistegevuste ministeeriumi alla minekust. Nad on öelnud, et reaalsed töötajad jäävad maakonnakeskustesse, aga siiski ei ole veel päris selge, kuidas miski toimima hakkab. Planeeringut on paberil lihtne teha, kohaliku olukorra nüanssideni tundmine on keerulisem. Kõigil uutel omavalitsustel tuleb vastu võtta uued üldplaneeringud. Omavalitsuste ühine ülesanne on arendus-, kultuuri- ja spordikoostöö, ses osas omavalitsuste koostöö jätkub. Transpordiküsimustes on tänu Pärnumaa Ühistranspordikeskusele endisest vähem muret.

Kui varem oli vallavanema nõuandja ja kontrollija maavanem, siis kes seda nüüd on?

Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna ametnikud. Maavanema ja maavalitsuse näol kaob lihtsalt üks vahelüli ära. Kui varem koolitasid ministeeriumi ametnikud uute otsuste puhul kõigepealt maavalitsuste töötajaid, kes omakorda tegid asja selgeks valdades, siis nüüd käib asi otse. Vallavanema ülesanded jäävad põhiolemuselt samaks, kuigi Koonga vallas, kus seni vallavanem olin, oli elanikke 1100, nüüd Läänerannas 5600 ja territoorium kasvas kolm korda. Territooriumi, vallavalitsuse, elanike ja allasutuste arvu kasvuga kaasneb vajadus rohkem delegeerida. Vallavanem peab tagama, et kogu aparatuur tervikuna töötaks.

Millised küsimused vajavad kõige kiiremat tegutsemist?

Kõige tähtsam on transport. Paberil on valdade liitmine lihtne, aga sisuline ühtsus eeldab liikumisvabadust. Ühistranspordikeskusega oleme tihedalt suhelnud, 1. detsembril toimusid esimesed liinimuudatused ja 1. jaanuaril saavad Lihula kui vallakeskusega parema ühenduse Koonga, Varbla, Paadrema jt. Sama teemaga seondub teede olukord, aga see on pikemaajaline protsess. Meie valla 1352 ruutkilomeetril on 500 kilomeetrit kohalikke teid. Kuna 5600 elanikku on nendel ruutkilomeetritel väga laiali, ei ole see ei lihtne ega odav küsimus.

Meil on hajaasustus ja koolivõrk on tõsine asi. Meil on 7 kooli, osa neist kool-lasteaiad, üks lasteaed ja põhikooliga koos toimiv Lihula gümnaasium, lisaks muusika- ja kunstikool. Tallinnas leitakse, et kõik tuleks maksimaalselt kokku pakkida, aga kui meil on valla ühest otsast teise 60 kilomeetrit, ei ole see mõeldav. Ministeerium leiab näiteks, et Lihula kooli gümnaasiumiosa tuleks sulgeda. Sellise otsuse korral saaksime kohe koolimaja remondiks raha, ilma mitte. Lähemad gümnaasiumid on Pärnus, Tõstamaal ja Kullamaal, viimased kaks tegelikult veel poole väiksemad kui Lihulas. Küsitavusi on palju.

Meil on juba kinni pandud Tuudi, Kirbla ja Vatla kool, aga ikka tahetakse edasisi sulgemisi. Kõik on liiga õpilaste arvu põhine, kuigi nüüd tuuakse mõningal määral tasandusfondi sisse hajaasustuse moment. Kui riik ütleks selgelt välja, et esimese klassi lapsel ongi mõistlik tund aega kooli sõita ja teist sama palju koju, oleks asi selge.

Toome välja peamised ühinemise plussid …

Kui väikses vallas peab ametnik tegelema saja eri asjaga, ei jõua ta paljude teemadega sügavuti kursis olla, seega paraneb nüüd teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Kui meil on tugevad oma ala spetsialistid, saab kodanik kiirema ja pädevama lahenduse. Haldusreform vähendab ametikohti, kus töötav inimene reaalselt inimestele teenuseid ei osuta: need on vallavanemad, abivallavanemad, vallasekretärid, raamatupidajad. Kasvab konkreetsete teenuste osutajate arv. Tekib võimalus tõsta spetsialistide palka ja tagada, et ametnikud on motiveeritumad.

Aga edasiminek on seegi, et kõigil valla lastel tekib võimalus sõita tasuta Lihulasse huviharidust saama, näiteks kunsti- ja muusikakooli. Varem sõltus igast vallast eraldi, kuidas toetati laste huvitegevust.

Kuhu ja mis ülesannetega jäävad valla teeninduspunktid?

Igasse senisesse vallamajja jääb teeninduspunkt. Kõik teenused, mida inimene seni vallamajast sai, saab ta edaspidigi sealtsamast kätte. Registripidajad tegelevad sündide ja surmade registreerimise, vallaga seotud ettepanekute, avalduste ja murekirjade vastuvõtmisega; sotsiaalametnik tegeleb toetuste ja teiste sotsiaalprobleemidega. Ehitusnõunik jääb ringi liikuma. Tekib võimekus võtta ehitusnõunikuks inimene, kes täiskohaga töötades on meie piirkonnaga maksimaalselt kursis. Rõhutan, et me ei tee inimesi sunnismaiseks, iga valla elanik võib teenuseid saada igast teeninduspunktist. Lisaks on teeninduspunktides poole kohaga tööl piirkondlik arendustöötaja, kelle ülesanne on näiteks kohalike MTÜde ja ettevõtete kaasamine ning nendega koostöös valla arengu planeerimine ja elluviimine.

Mis kaasneb maakonna piiri muutumisega?

Elektroonilised andmebaasid uuendavad riigiametid ise ära. Praegu on reaalsus, et mitme andmebaasiga ei ole kõik ladusalt läinud. Näitab küll, et on uus Lääneranna vald, aga kellelgi pole õigust andmebaasi kasutada. Natuke jabur on olukord, kus Lääneranna vallavalitsus asutusena tekib uue aasta alguses, aga praegu enam nelja endist vallavalitsust ei ole, kuuajane auk on sees.

Valla lahendada on siltidega seonduv. Riigimaanteedel tegutseb maanteeamet, mujal peab vald selle töö ära tegema.

Miks on nii, et kuigi paljud mõistavad, et vanal moel edasi ei saanud, aga uut haldusjaotust ikkagi heaks ei kiida?

Mind üllatab seisukoht, et asi on halb, aga midagi muuta ei tohi. Eks siin ole oma roll selgitustööl. Kõigepealt pead ise aru saama, miks sa midagi teed, ja siis suutma eesmärgid ka teistele selgeks teha. Meie piirkonnal on suhteliselt hästi läinud, sest liitumisprotsess algas siin juba enne eelmise valitsuse sündi, 2014. juunis käisid Hanila mehed tiiru peale ja selgitasid muutuste vajadust. Mulle on öeldud, et nelja vaese liitumisel ühte rikast ei saa. Olen naljaga vastanud: aga vaeste arv on ju kolme võrra kahanenud. Haldusreformi viimases etapis läks kiirustamiseks, pean silmas seaduse väljatöötamist ja rakendamist. Eks küsimusi tekib edaspidigi, aga probleemid ongi lahendamiseks. Muidugi ei saa me hoobilt rikkaks, aga eelmisel neljapäeval otsustas valitsus, et Lääneranna saab 1 200 000 eurot ühinemistoetust, mida võib kasutada investeeringuteks, kulude katteks ja koondamistasudeks. Väike lootus on, et tulumaksu protsent läheb valdadesõbralikumaks ja tasandusfondi tuleb raha juurde. Huvihariduse osas on esimesed tegevustoetused laekunud, lasteaiaõpetajate palgaraha lisati.

KOVide rahastamissüsteem on selles suhtes siiski vildakas, et loetakse ainult arve, mitte seda, kus inimesed elavad. Belgias töötades elasin 1200 elanikuga majas, mida on sama palju kui endises Koonga vallas. Kui need inimesed ei elaks 440 ruutkilomeetril, vaid kõrghoones, mille allkorrustel on koolid, lasteaiad, ametiasutused, poed jne, oleks ju lihtne ja odav majandada.

Kuidas Lääneranna valda arendada?

Ääremaaks olemine tuleb plussiks pöörata. Meil on kaunis looduskeskkond ja nii palju ruumi, et siin on kõik võimalik. Me ei hakka siia meelitama kahesaja töökohaga tehaseid, meil pole sinna töötajaid kuskilt võttagi. Loodus ise on meie jaoks suur ressurss, mida ei tohi lörtsida, aga peaks aktiivsemalt näitama. Matsalu linnuvaatluse ja filmifestivaliga ei saa piirduda. Teiseks, kaugelt üle miljoni inimese liigub aastas läbi Virtsu sadama, palju on liiklemist ka Pärnu ja Haapsalu suunal. Kui iga inimene jätaks meie valda ühe euro rohkem, oleks see meie jaoks väga suur asi. Peame suutma selle massi siin peatuma panna ja kulutusi tegema. Meil on ligi 170 kilomeetrit rannajoont, mida saaks palju atraktiivsemalt ära kasutada kas sadamaid või suvilarajoone arendades. Meie kõige suurem tööandja on põllumajandus, mis on jõuliselt arenenud ja areneb veel. Ääremaa teema on mõtlemises kinni.