Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Euroopa munakriis tõstab Eestiski munade hinda

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
„Sisuliselt on Euroopas puudu 25 miljonit munejat kana ja on tekkinud munakriis, mis on muna hinna hüppeliselt üles viinud,” ütleb Dava Foodsi juht Vladimir Sapožnin. | FOTO: Liis Niitra

Eestis on peaaegu kõik munatootjad pidanud hinda tõstma, sest Euroopas on nõudlus kasvanud. See omakorda avaldab survet munatoodete ja -pulbrite hinnale, mida toidutööstus laialdaselt kasutab.

Poodides ringi vaadates näeb nõnda palju eri hinna, suuruse ja päritoluga mune, et võtab silme ees kirjuks. Rimi ja Selveri lettidelt leiab kõige odavama kümnese munapaki hinnaga 1,19 ja need kannavad sama poe kaubamärki, Maximas oli „Muheda muna” soodushind 1,14. Kõige kallimad on nende kolme kaubaketi võrdluses Rimis kollased tervisemunad (1,75) ja Selveris kollased kodukana munad (1,79). Hiidmunad on suuruse tõttu kõikjal kallimad, kuid vaid Maximas ulatub karbi hind üle 2 euro. Selle põgusa vaatluse kohaselt sai neis kolmes poeketis ostja valida 9–10 munasordi vahel.

Maxima Eesti kommertsdirektor Kristina Mustonen selgitab, et munade hind kujuneb vastaval börsil. See sõltub mitmest aspektist. Esiteks, mida nõutum on kaup, seda kallim see on. Teiseks mängib rolli munade suurus ehk mida suuremad on munad, seda kõrgem on hind. Kolmandaks on oluline tootmise tüüp – kõige kallimad on vabapidamisel kanade munad. Neljandaks oleneb hind sisseostetud kogusest – suuremat kogust on võimalik muidugi odavamalt saada.

„Meie omalt poolt oleme teinud ja teeme edaspidigi kõik selleks, et meie kliendid saaksid osta neile vajalikke mune võimalikult soodsa hinnaga. Praegu pakume Eesti inimestele mitmesuguseid mune, mille valik sõltub suurel määral konkreetse kaupluse klientide eelistustest. Kokku on munade nimekirjas 25 sorti. Kõige populaarsemad on M-suurusega pruunid munad. Teisel kohal on samuti pruunid munad, kuid L-suurusega. Valgeid mune tarbivad Eesti inimesed pruunidest rohkem vaid lihavõtete ajal,” seletab Mustonen. Ta lisab, et enne jõulupühi ja aastavahetust võib munade hind kergelt tõusta eelkõige suureneva nõudluse tõttu.

Munatootjad sunnitud hinda tõstma

Eesti suurima munatööstuse Dava Foods (omandas 2015. aastal HKScanilt Talleggi Lool asuva munatootmise – S. N.) juhi Vladimir Sapožnini sõnul on neljateistkümnes Euroopa riigis toodetud kanamunadest leitud pestitsiid fiproniil otseselt mõjutanud ka meie munaturgu. „Sisuliselt on Euroopas puudu 25 miljonit munejat kana ja on tekkinud munakriis, mis on muna hinna hüppeliselt üles viinud,” ütleb Sapožnin. „Pakkimata ja sorteerimata tööstusliku muna hind Euroopas on tõusnud alates augustist 230 protsenti ja tõenäoliselt kestab see hinnaralli kuni lihavõteteni.”

Sapožnini sõnul on värske muna jaehind tõusnud umbes 25 protsenti ja ta ei näe, et see lähikuudel võiks kuigivõrd langeda. Euroopa munakriis on tugeva tõuke andnud ka Dava Foodsi munade ekspordile, mis on alates augustist kolmekordistunud, ulatudes ligi 60 tonnini igas kuus. Peamiselt ekspordib Dava Foods Estonia oma mune Taani, Rootsi ja Leetu. Suurtootja kanad kasvavad ja munevad puurides, mis vastavad kehtestatud normidele.

„Jaa, oleme sunnitud munade hinda tõstma ja oleme seda teinud ka, sest nõudlus on väga suur, mitu korda üle meie toodangumahu. Hinnatõus on kuni 34 protsenti,” vastab Maa Elu järelepärimisele Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet. Tema selgitust mööda läks muna hind mullu võrreldes 2015. aastaga veidi soodsamaks, kuid hakkas selle aasta algul taas tõusma. Põhjuseks tõi ta mitmes Euroopa riigis levinud haiguspuhangutest tingitud munade puudujäägi. Selle aasta lõpu hinnatõus on tingitud fiproniiliskandaalist tänavu augustis Hollandis-Belgias, kus lühiajaliselt jäi tootmisest välja miljoneid kanu.

Linnu Talu on Eestis suuruselt neljas tootja, kes müüb aastas ligi 19 miljonit kanamuna. Hinnakujunduse kohta ütleb Hermet, et hind sõltub väga kliendist ja temaga sõlmitud lepingust, kuid ka munasordist ja -kogusest. Üldiselt jääb hind vahemikku 5–15 senti muna kohta. Erkkollase rebuga munad, mida Linnu talu reklaamib, saadakse nii, et kanade jõusöödale lisatakse 80 protsendi ulatuses looduslikul baasil toodetud karotinoide, mis annavadki munarebule sügavkollase tooni. Müük toimub 95 protsendi ulatuses Eestis ja see läheb ärijuhi hinnangul väga hästi: kliente tuleb pidevalt juurde. Vajadusel läheb 5 protsenti munatoodangust Eestist välja teistesse Euroopa riikidesse.

Linnu Talu kanadest on kolm neljandikku Euroopa Liidu nõuete kohastes puurides ning neljandik on õrrekanad ehk need, kes liiguvad lindlas vabalt ringi, kuid õue ei pääse. Järgmisel aastal plaanivad omanikud laiendada õrrekanade osa märgatavalt ning hakata väiksemas osas pidama päris vabapidamisel kanu, kes pääseksid hea ilma korral ka õue jooksma.

Pagarid ja toitlustajad kannatavad

Muna on toidu valmistamisel üks põhikomponente. Keilas kauplus-kohvikut ja Tallinnas Narva maanteel bistrood omava väiketootja Usin juhataja Tatjana Mänd ütleb, et munade hinnatõus mõjutab neid rängalt. „Meil on lepingud kauplustega, kellele oma tooteid müüme, ja me ei saa neid iga kell muuta,” lausub ta.

Ehkki munade nii suur hinnatõus on nii kondiitri- kui ka muule toidutootmisele korralik põnts, mida saabuvad jõulud ja aastavahetus omakorda võimendavad, loodab Mänd selle kuidagi üle elada. „Muidugi toimub see kõik meie kasumi arvelt, mis meiesugusel väiketootjal nagunii kuigi suur ei ole,” nendib ta.

Kõige rohkem mõjutab kõnealune hinnatõus neid tooteid, mis on puhtalt muna baasil tehtud, nagu besee- ja biskviittainast tordid ja koogid. Aga ka näiteks omlett ja täidetud munad, mida söögikohtades pakutakse. Usina juhataja lubab uuel aastal vaadata, mis munade hind teeb, ja siis uued otsused vastu võtta. Ta loodab, et enne suve siiski oma toodete hinda tõstma ei pea.

Tagasi üles