Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Jahimehed on sel aastal küttinud kümme hunti

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hundid | FOTO: Scanpix

Jahimehed on tänavu küttinud kümme hunti, millest seitse lasti käimasoleval hooajal tavalises korras ja kolm varem erilubade alusel.

Keskkonnaameti andmetel on sel 1. novembril alanud hooajal kütitud kaks hunti Viljandimaal ja Lääne-Virumaal ning üks hunt Järva-, Lääne- ning Saaremaal. Seni on hundijaht avamata veel Harju-, Hiiu-, Põlva-, Pärnu-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal. Lisaks on neli hunti auto alla jäänud.

Hundijahi hooaja esimeses etapis tohib Eestis küttida 73 hunti, neist kümme Raplamaal. Võrumaal saab lasta kaheksa, Pärnu- ja Järvamaal kummaski seitse ning Harju- ja Läänemaal kummaski kuus hunti. Saare-, Valga- ja Viljandimaal tohib lasta igas maakonnas viis hunti, Hiiu- ja Lääne Virumaal kummaski neli hunti. Põlva- ja Tartumaa jahimahed aga saavad hooaja esimeses etapis lasta kummaski maakonnas kolm hunti. Ida-Viru- ja Jõgevamaal hooaja alguses hunte lasta ei või.

Sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimislimiit kahes osas. Limiidi esimene osa määratakse jahihooaja alguseks ning teine hooaja jooksul vastavalt kogunenud teabele hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning limiidi esimese osa täitumusele.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul ei ole hundijahti alanud hooajal veel aktiivselt peetud. «Selle peamiseks põhjuseks on olnud nii püsiva lumikatte puudumine kui ka käimasolev põdrajahihooaeg, kus jahimehed peavad vastavalt jahindusnõukogude tellimusele küttima ligi 7000 põtra,» ütles Korts kolmapäeval BNS-ile. «Kuna põdrajaht kestab 15. detsembrini, nõuab see praegu jahimeestelt rohkem ressurssi.»

Lisaks on varasemalt, väljaspool jahiaega andnud riik kahjustuste vältimise eesmärgil jahimeestele kuus eriluba hundi küttimiseks. Kaks neist väljastati 27. juulil Saaremaa jahimeestele, mille alusel kütiti üks hunt. Neli eriluba said aga 5. septembril Raplamaa Palamulla jahipiirkonna jahimehed, kes jõudsid küttida kaks hunti. Erilubade alusel küttimine on selleks korraks lõppenud, ent eriloa alusel kütitud isendeid jahihooajaks kehtestatud küttimismahust maha ei arvata. Seega on Raplamaal küttida jäänud veel kümme ning Saaremaal neli hunti.

Tänavu on hundi tekitatud kahjustuste hulk olnud eelnevatest aastatest suurem, kuid maakondade lõikes väga erinev. Oktoobri alguse seisuga oli hundi murtud lambaid viimase nelja aasta lõikes enim Rapla-, Saare- ja Võrumaal, samas kahjustused puudusid Ida-Viru-, Jõgeva- ja Läänemaal ning olid väga väikesed ka Lääne-Viru- ja Põlvamaal.

Jahimeeste seltsi teatel levib huntide hulgas üha rohkem kärntõbi. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastal oli see olnud kõrge olnud juba kaks aastat järjest. Ligi 30 protsendil kütitud huntidest olid kärntõve tunnused, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.

Eelmisel hooajal kütiti Eestis kokku 114 hunti 117 lubatud hundist. Hundijahihooaeg algab 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.

Tagasi üles