/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/12/05/7380241t1h33cf.png)
Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2018. aasta mullaks segametsade punakaspruun näivleetunud muld.
Aasta mullal kasvavad võimsate kuuskedega segametsad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näivleetunud mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel levivad peamiselt võimsate kuuskedega segametsad – samuti on need hinnatud seenemetsad,» rääkis Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover. «Kui sattuda Liivimaal ilusasse kuusemetsa, astud tõenäoliselt tulevase aasta mulla peal,» lisas ta.
Lõuna-Eesti põllumehe parim sõber
Astoveri hinnangul on näivleetunud muld põllumehele parim muld Liivimaal, mis on universaalse kasutussobivusega ning millel saab kasvatada enamikku mulla suhtes nõudlikke kultuure, nagu teraviljad, kartul või raps. «Kuigi muld kipub Lõuna-Eestile tüüpiliselt natuke happeliseks minema, tehakse sellele juba ajalooliselt perioodilist lupjamist, mis taastab mulla viljakuse,» rääkis Astover.
Näivleetunud muld on kujunenud punakaspruunil karbonaadivaesel liivsavimoreenil. Sellele on iseloomulik tüse huumushorisont ja kahekihiline lähtekivim – all raskema ja ülal kergema lõimisega. Näivleetunud mullad moodustavad umbes 10 protsenti Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20 protsendi.
Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on teadvustada avalikkusele, et mullad on paiguti erinevad ning erinevad omaduste, kasutussobivuse ja väljanägemise poolest. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.