/nginx/o/2017/12/01/7367675t1hc6bb.jpg)
Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. Kutselised kalurid saavad järgmisel aastal Peipsi järvest ja Lämmijärvest püüda kokku 4086 tonni kala ehk 579 tonni rohkem 2017. aastal.
Olulisemate kalaliikide püügivõimalused jagunevad järgmiselt: ahvenat 1230, koha 650, latikat 875, rääbist ja tinti 400, haugi 80 ja särge 250 tonni. Suurenevad ahvena, latika, tindi ja rääbise püügivõimalused. Tinti saab taas püüda üle kümne aasta.
Tindil tugevad põlvkonnad
«Tint on väärtuslik toidubaas järve arvukatele röövkaladele, kuid kahe viimase aasta väga tugevad põlvkonnad annavad võimaluse ka kutselistel kaluritel teda üle pika aja püüda. Head meelt teeb rääbise varu olukorra paranemine. Seda liiki lubatakse järgmisel aastal püüda 21. juunist 20. augustini ning siis võivad Eesti kalurid oma püünistest välja võtta 355 tonni rääbist rohkem kui see oli võimalik 2017. aastal,» märkis Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Nemad hindasid järvede ahvena-, latika- ja rääbisevaru olukorra heaks, ka tindivaru võimaldab tööndusliku püüki. Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga. «Seda seetõttu, et mutniku kui peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad saakidesse tugevate, 2015. ja 2016. aasta põlvkondade veel alamõõdulised kohad,» selgitas Lamp.
Siiaga nii hästi ei lähe
Siiavarud on madalseisus, mistõttu tuleb siiavarude kaitsmiseks endiselt piirata nende püüki. Siiavarude halb seisund on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest. Kuna ilmaolud takistavad nende kudemisest, on siiapüük sihtliigina keelatud.
Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka järelevalve töö ühist korraldust ja teadusprogrammide arendamise võimalusi.