Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ornitoloogide kampaania on ajanud jahi-, metsa- ja põllumeeste suled kihevile

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Eile lõppes rahvaalgatus.ee lehel allkirjade kogumine Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt algatatud petitsioonile «Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!», milles on toodud rida ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks.

Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda väidavad avalikus pöördumises, et EOÜ petitsioon tugineb osaliselt infole, mis ei vasta tegelikkusele ning petitsiooni algatajad on jätnud avalikkusele palju olulist infot andmata. Pöördujad leiavad, et osalise informatsiooni emotsionaalne esitamine eksitab avalikkust.

Probleemile ühekülgne lähenemine kahjustab teisi osapooli

«Jahinduse reguleerimisel peaks lähtuma usaldusväärsetest andmetest. Lindude küttimise mahud on viimastel aastatel vähenenud, kuigi petitsiooniga püütakse jätta vastupidine mulje. Ornitoloogiaühing peaks väga hästi olema kursis jahistatistikaga, sest ühing on seotud lindude seire läbiviimisega,» ütles erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link. «Petitsiooni teksti ja taustamaterjali lugedes on aga maaomanike seas tekkinud tõsine kahtlus, kas seni usaldusväärne ühing on petitsiooni algatades käitunud objektiivselt ja eetiliselt,» väitis Mikk Link.

Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul ei ole üksikute meedias levinud piltide põhjal korrektne teha järeldusi kõikide külalisjahtide kohta. «Isegi nende häirivate piltide puhul ei ole teada mitme külalisjahimehe ja mitme päeva saak on pildil, millega üks inimene poseerib,» rõhutas jahimeeste seltsi president Margus Puust. «Jahimeeste jaoks on tõstatatud teema eelkõige eetika, mitte seaduse küsimus ja jätkame omalt poolt külalistele ja korraldajatele Eesti jahinduse hea tava tutvustamist. Kes seda rikub, neid edaspidi jahile ei lubata,» oli Puust resoluutne.

Puust lisas, et lindude küttimismahud näitavat selget vähenemist. Tema sõnul ei õigusta see loomulikult üksikute jahituristide ebaeetilist käitumist, kuid ei anna ka õigust üldistavalt süüdistada jahimehi ning maaomanikke «legaalsetes veelindude tapatalgutes».

Põllumeeste jaoks on oluline, et teema käsitlemisel ei jääks arvestamata haneliste mõju põllumajandusele. «Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv ja nende poolt põllukultuuridele ning rohumaadele tekitatav kahju,» rääkis põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen. «Teemat ei saa käsitleda ilma lindude arvukuse ja trendide väljatoomiseta. Tasakaalu säilitamiseks on jahipidamine vajalik. Loodus on keeruline süsteem ja sellele ei tohi läheneda ühekülgselt,» toonitas Kreen.

Jahimeestele räägitakse jahieetikast

Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on jätkuvalt seisukohal, et üksikute ebaeetiliselt käituvate jahituristide korrale kutsumiseks on olemas seaduste muutmisest efektiivsemaid vahendeid. Näiteks kavatsevad organisatsioonid panustada veelgi enam ning ühiselt oma liikmete teadlikkuse tõstmisesse jahieetika teemadel. Kutsume üles pidama Eestis faktidele tuginevat ja eetilist dialoogi erinevaid osapooli puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Millega rahul ei olda?

Eesti Ornitoloogiaühing põhjendab petitsioonis toodud ettepanekuid muuhulgas järgmise argumendiga: «Mõõdutundetu lindude tapmine hakkas pihta 2013. aastal, kui jahiseaduse muudatusega anti maaomanikele õigus küttida oma maal piiramatul arvul jahilinde ja teisi väikeulukeid».

Keskkonnaagentuuri kodulehel toodud jahilindude küttimise mahtudest (Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017, lk 108) nähtub, et osade lindude küttimisarv on drastiliselt langenud, osade arv aga märkimisväärselt tõusnud. Nii kütiti näiteks 2013. ja 2016. aastal hanesid kokku vastavalt 3141 ja 4772 isendit ning parte vastavalt 9576 ja 7665 isendit.

Tagasi üles