Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kalurite «uued õnged» lähevad maksma üle 2 miljoni euro

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Marko Saarm/Sakala/Scanpix

Novembri lõpuks on 51 kalurit saanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) positiivsed vastused taotlustele püügivahendite parendamise toetuse saamiseks. Kokku on toetusi määratud 2 114 367 eurot, kümme taotlust on veel menetluses.

Tänavuse taotlusvooru esialgne eelarve oli 780 000 eurot. Kuna huvi toetuse vastu oli nii suur, et juba esimesel päeval laekus toetuse-soove kaks korda eelarvest rohkem, siis suurendas Maaeluministeerium eelarvet 3 630 120 euroni ning PRIA sai taotluste vastuvõttu jätkata 30. novembrini. Kokku laekus kaluri kalapüügiluba omavatelt ettevõtjatelt 72 taotlust 2 955 183 euro saamiseks.

Toetus on abiks nõuete täitmisel

Toetusega soodustatakse Peipsi ja Pihkva järvel ning Lämmijärvel kindla silmasuurusega selektiivse ankurdatud mõrra kasutuselevõtmist. Samuti kehtestab määrus muid nõudeid püügivahendite omadustele. Rannapüügilaevade puhul toetatakse püügivahenditel spetsiaalseid materjale ja vahendeid, mis aitavad kaitsta hüljeste vastu.

Küsimisel pakutakse üle

PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilvese sõnul paistis taotluste menetlemisel silma, et võrdväärsete omadustega püügivahendite jaoks küsiti toetusi silmatorkavalt erinevate, sealhulgas üsna kõrgete hindade alusel. Kui kulud ei ole realistlikud võrreldes sama töö, teenuse või soetatava vara turuhinnaga või kui ei ole selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on taotlejal eelarve koostatud, siis ei saa taotlus kulude mõistlikkuse eest vajalikku hindepunkti, mis tähendav, et toetust pole võimalik määrata.

«Andsime taotlejatele, kelle püügivahendite hinnad ei vastanud meie arvates turuhinnale, võimaluse oma hindade kujunemise arvutuskäiku selgitada. Selle tulemusena korrigeerisid püügivahendite valmistajad oma hindasid kas siis liiga kõrgete mõrra valmistamise töötasude või üleliigselt arvestatud mõrramaterjali arvelt,» rääkis Ilves probleemi lahenemisest.

«Kuna selle meetme taotlusvoore võib tulla ka edaspidi, siis loodame, et taotlustes esitatud kulude ja turuhindadele vastavuse osas enam probleeme ei teki ja taotluste menetlemine kujuneb tulevikus sujuvamalt,» lisa Ilves.

Toetusest

Püügivahendi parendamise toetust rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest. Toetus makstakse välja siis, kui toetuse saaja viib taotluses kirjeldatud tegevused ellu ja esitab maksetaotluse. Samuti peab ta võimaldama inspektoril enne püügivahendi püügile viimist kohapeal kontrollida toetuse abil parendatud püügivahendi vastavust taotlusele ja hinnapakkumisele.

Andmeid määratud toetuste kohta saab vaadata PRIA kodulehelt.

Tagasi üles