Karurasvast saab väärt seepi

Karurasvaseebi tegija Aare Jaama keedab seepi suures pajas. Retseptiks on saja aasta vanused teadmised. Foto: Maarius Suviste

Kell on 8.30, kui Aare Jaama suurele roostevabast materjalist pajale tule alla teeb. Ta kallab patta, mis kunagi oli tainasegamise jaoks mõeldud, üheksa ämbritäit vett, kokku peaaegu 100 liitrit. Vesi tuleb keema ajada. See võtab palju aega, tund aega hiljemgi ei näita vesi veel ühtegi keemise märki.

Aga mõne aja pärast võib karurasva patta panna. Selleks kougib peremees kottidest välja ehtsa ja naturaalse kodumaise pruunkarurasva. Patta läheb seda väärtuslikku kraami 25 kilo.

Tund aega keeb, siis hakkab protsess pihta, selgitab Valgamaal Tõrva vallas Soontaga külas elav jahimees ja topisetegija Aare Jaama, kes on karurasvaseepi teinud üheksa aastat. „Mõtlesin, et rasva ei tohi niisama ära visata, sellele tuleb leida otstarve. Õnneks leidsingi.”

Ta näitab seebisegamise mõla, millega on aastaid pajas seepi seganud. „Pidevalt tuleb segada. Isegi tualetti ei tohi vahepeal minna, muidu läheb vahtu ja ajab üle paja ääre – jookseb minema,” muigab ta. Ükskord juhtuski nii, õnneks suurt kahju ei tekkinud.

Ravitoimega rasv

„Peab kogu aeg juures olema ja vajadusel kohe reageerima,” teab Jaama omast käest. Ta seisab ja segab, seisab ja segab. Päev läbi, kaheksa tundi järjest püsti. Aga ükskord sai tal isu täis, arvas, et tuleb endal elu lihtsamaks teha, ja tegigi. Ta valmistas mehaanilise segaja, mis ise pajas komponente ringi ajab. „See on minu kuldne päästja. Masin segab ühtlaselt ära, seda saab panna käima mitme kiirusega, samas see ka jahutab. Nii et 27 korda või rohkemgi on elu lihtsamaks läinud. Nüüd ei pea enam füüsiliselt väntama ja seisma. Saan istuda oma seebikunni toolil ja mängu jälgida.” Paja juures ongi puidust valmistatud iste, seebikuninga tool.

Kui patta läheb 25 kilo rasva, mis on saadud Eestis kütitud karudelt, siis sellest kogusest tuleb kuusevaigu raskuse jagu seepi rohkem välja. Karurasvaseebi sisse minevat kuusevaiku korjab ta käsitsi puudelt, mis vigastuste tõttu on seda eritanud. „Kodu lähedalt metsast on kuusevaik ära korjatud, nüüd tuleb kaugemalt otsimas käia,” lausub Jaama. Seebi valmistamiseks kasutab ta veel seebikivi ja keedusoola.

Karurasvaseepi keedab ta saja aasta vanuse tehnoloogia ehk retsepti järgi. Seebikeetmine toimub kindlat kuufaasi järgides. „Vanarahvatarkuse järgi tuleb keeta enne täiskuud, kui kuu narmendab taevas – siis pidi seep kõige paremini vahutama,” teab ta.

Jaama sõnul on ammu teada, et karurasv on raviva toimega. Samuti oli kuusevaik paljude salvide koostisosa juba muistsel ajal. „Karurasv on mitu korda väärtuslikum ja tervislikum kui searasv. Miks?” küsib Jaama ja vastab ise: „Lihtne ja loogiline: karu kogub selle kõik ju naha alla ja sellega peab talve üle elama. Tal on seal kõik vajalikud ained olemas.”

Kuivab aasta aega

Seebikeetmine kestab tavaliselt 10–11 tundi. „Seep on elus asi, iga kord käitub isemoodi. Ole siis hiromant ja arva ära, mida on veel vaja panna patta või mida sai palju,” nendib ta. Kõik käib siiski tunde järgi. „Aastaid arendasin, mõnikord õnnestus, mõnikord mitte. Vahel on juhtunud, et tuleb ümber keeta, siis on kulunud ka kolm päeva keetmiseks.”

Lõpptulemusena hangub seep pajas ära. Jaama lõikab sealt suured kettad välja ja viib töökotta. Seal lõikab ta seebitükke välja peene roostevaba traadiga, kuid seda saab teha ka peene nööriga. Enamasti tulevad sajagrammised portsud, vahel ka suuremad. Mida väiksemad tükid lõigata, seda kiiremini ja paremini need läbi kuivavad. Seep kuivab üle aasta. Kui aastane protsess seebi keetmisest kuni kivikõvaks kuivamiseni on täis saanud, alles siis saab seda laatadel müüma hakata. Seega tänavu novembris tehtud seepi saab müüa alles aasta pärast, näiteks mõnel jõululaadal.

Enne katsetab Jaama seepi ise, võtab partiist tüki ja peseb ennast sellega. Proovib, kuidas vahutab. Kui külluslikult vahutab, siis on kõik hästi läinud ja võib müüma hakata.

„Karurasvaseebi üks pluss: see kulub väga aeglaselt. Kulu on umbes üks euro kuus ehk teisisõnu euro eest saab kuu aega kasutada,” räägib seebikuningas Aare Jaama. Kuivas kohas hoides säilib seep kasutamiskõlblikuna aastakümneid.

Karurasvaseep

• Eelkõige mõeldud kasutamiseks saunas, aga sobib ka mujale.

• Hõõruge seep märja saunanuustiku peal vahule, seejärel peske.

• Pärast puhta veega loputamist nahk justkui krudiseb. Hea on kasutada pesemiseks vihmavett.

• Seep ei kuivata nahka ja jätab selle mõnusalt pehmeks. Sobib probleemsele nahale.

• Seebiga on riietelt ka raskesti eemaldatavad plekid välja pestud, näiteks mustikaplekid.

Allikas: Aare Jaama